Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Ivari Padari ja Andres Lipstoki kommentaarid IMFi Eesti-missiooni järeldustele

Rahandusministri ja Eesti Panga presidendi kommentaarid Rahvusvahelise
Valuutafondi (IMF) Eesti-missiooni kokkuvõttele



Ivari Padar, Eesti Vabariigi rahandusminister



Esmalt tahan tänada IMFi delegatsiooni sisukate diskussioonide ja huvitavate
analüüside eest.



Rahandusministeerium on teadlik IMFi poolt välja toodud riskidest nagu
majanduse võimalik ülekuumenemine ja euro kasutuselevõtmise edasilükkumine.
Arvestame oma otsustes tulevaste demograafiliste muutuste mõjuga Eesti
majandusele ja eelarvele. Jälgime olukorda tihedas koostöös Eesti Panga ja
teiste finantsinstitutsioonidega. Vajadusel kasutame täiendavaid meetmeid
selleks, et tagada majanduse tasakaalustatud areng.



Analüütikud, sealhulgas Euroopa Komisjon, leiavad siiski oma värsketes
prognoosides, et kõige tõenäolisem on Eesti majanduskasvu sujuv aeglustumine
jätkusuutlikule tasemele. Majanduskasvu aeglustumise esimesed märgid on juba
näha: laenukasv aeglustub ning kinnisvara hinnatõus on pidurdunud.



Eesti jätkab konservatiivset eelarvepoliitikat, mis tänavu on veel rangem
kui eelnevatel aastatel. Erinevalt varasemate aastate eesmärkidest hoida
valitsussektori eelarve tasakaalus, on 2007. aasta eelarve planeeritud
ülejäägiga. Eelmisel nädalal otsustas valitsus, et 2008. aasta eelarve
planeeritakse ülejäägiga 1,5 protsenti SKP-st. Valmiv riigieelarve
strateegia sätestab eelarvete koostamise ülejäägiga ka edaspidi. Meie
eesmärgiks on säästmine selle aja tarbeks, kui majanduskasv ei ole enam nii
kiire. Samuti anname sellega turuosalistele signaali, et praeguses
majandussituatsioonis on arukas säästa. 2007. aasta eelarve koostamisel
planeerisime ligi ühe protsendi suurust ülejääki sisemajanduse
koguproduktist. Viimase prognoosi alusel ulatub see tänu tulude oodatust
paremale laekumisele ligi kahe protsendini SKPst.



Tulumaksu alandamise mõju riigieelarvele tasakaalustavad muudatused
kaudsetes maksudes. Tegeleme jõuliselt ka kulude kontrollimisega:
ministeeriumitele on saadetud karmid kokkuhoiukavad, vaadatakse üle riigi
kinnisvarapoliitikat jne. Vastavalt koalitsioonilepingule kasvavad avaliku
sektori töötajate palgad ainult kooskõlas tootlikkuse tõusuga erasektoris.



Üleminek eurole on endiselt valitsuse oluliseks eesmärgiks. Aktsiisitõusud
koondatakse tulevasse aastasse ehk aega, kus inflatsioonikriteeriumi
täitmine on vähetõenäoline, et hilisemad hinnatõusud ei saaks euro tulekule
takistuseks.



Andres Lipstok, Eesti Panga president



Soovin avaldada missioonile tänu sisukate kohtumiste eest. Nagu tavaks,
süvenesid nad äärmise põhjalikkusega Eesti majanduse ees seisvate
põhiküsimuste analüüsile.



IMFi hinnang Eesti majanduse seisukorrale on kooskõlas Eesti Panga
prognoosiga majanduse edasisest arengust. Ka IMF toob välja, et senised
majandus- ja finantspoliitilised sammud on astutud õiges suunas – mainin
riigieelarve ülejääki ning panganduse regulatsioonide karmistamist Eesti
Panga poolt. Need sammud on aidanud kaasa usaldusväärsuse säilimisele Eesti
majanduse ja majanduspoliitika suhtes. Kuid IMFi poolt välja toodud riskid
vajavad tähelepanu.



Finantssektor on tugev ning pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on
praegusele majanduskonjunktuurile vastavad. Peame tänast finantsturu
struktuuri arvestades äärmiselt oluliseks piiriülest koostööd ning selles
valguses on meie jaoks väga kasulik, et pool aastat tagasi sai sõlmitud kaks
finantssektori kriisihaldust puudutavat koostöökokkulepet.



Oleme IMFiga ühel nõul, et laenuvõtjate riskianalüüs peab olema kõrgel
tasemel. Pangad peavad vaatama, kellele nad laenu annavad ning laenuvõtjad
jälgima, et laenud oleksid jõukohased. Kiire majanduskasvuga kaasnevaid
riske arvestades on oluline teada kuidas mõjub pankadele poole aeglasem
majanduskasv, kaks korda suurem tööpuudus, madalamad kinnisvarahinnad ning
tunduvalt kõrgem intressimarginaal.



Riigi rahanduse hea olukord on Eesti majanduse usaldusväärsuse alus.
Rahandusministri kinnitus, et valitsuse eesmärk on hoida riigieelarve
ülejäägis, on julgustav. Eesti Panga hinnangul peaks 2007. aasta
eelarveülejääk oleks tugeva majanduskasvu jätkumisel sama suur kui eelmisel
aastal. Toetame, et eelarve peab püsima tuntavas ülejäägis, selleks, et
lühemas perspektiivis oleks tagatud majanduse pehme maandumine ning pikemas
perspektiivis riigieelarve tulevaste kulutuste katmine. Konservatiivse
eelarvepoliitika jätkumine mõjub tasakaalustavalt ka Eesti majandusele
laiemalt.



Euroalaga liitumine on Eesti jaoks jätkuvalt põhieesmärk, mistõttu tugev
eelarvepoliitika, liberaalne majanduspoliitika ja paindlikud turud on
majanduspoliitiliste otsuste nurgakivideks.





Lisateave:

Janno Toots

Avalike suhete büroo juhataja

Eesti Pank

Tel: 668 0745, 515 4037

E-post: janno.toots@epbe.ee

<http://www.eestipank.info/> www.eestipank.info

14 Mai 2007
  Kommentaarid