Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Toilas koolitatakse vabatahtlike vetelpäästjaid

Toilas koolitatakse vabatahtlike vetelpäästjaid



Eile ja täna (16.-17.mail) toimuvad Toila sadama Jahtklubis Lõuna-Soome ja Eesti Interreg IIIa programmi raames vabatahtlike vetelpäästjate koolitamine. Koolitusest võtavad osa kolme omavalituse: Toila, Lohusuu ja Vihula tulevased vabatahtlikud vetelpäästjad.



Koolituse esimesel päeval tutvustas Soome Merepäästeseltsi tegevuse põhimõtteid, ülesandeid ja töökorraldust meie naaberriigi Merepäästeseltsi koolituse spetsialist ja projektijuht Jori Nordström.



„Tänu Soome Merepäästeseltsi tegevusele kasutab meie ühiskond oma piiratud ressursse optimaalselt ja tulemuslikult. Just Merepäästeseltsi suunatud investeeringud on hästi säästlikul viisil kasutusel olnud,” alustas mees oma kõnet.



Kuna Soome Merepäästeselts teeb väga tihedat koostööd nii politsei, piirivalve, päästeameti ja hädakeskuse struktuuridega, on tegevus edukas. Efektiivse tegutsemise parim tõestus on see, et kõik inimesed osalevad selles vabatahtlikult.



„Loomulikult on tähtis meie jaoks ka see, et meie tegevust toetab kogu ühiskond,” lisas Nordström.



Kursuste käigus tutvuvad osalejad Soome Merepäästeseltsi tegevuspõhimõtetega, Eesti merepääste struktuuridega, Toila ja Sillamäe sadamaga ning päästmiseks vajalike võtetega. Lisaks praktilistele kogemustele saadakse selgeks ka esmaabivõtted, hädasignaalid, toimingud tormi ja jäätumise korral ning tutvutakse päästevarustusega.



Toila vallavanem Tiit Salvan lisas, et projekt on suunatud sellele, et koostöös soomlastega luua tulevikus kolmes Eesti omavalitsuses – Toilas, Lohusuus ja Vihulas -, oma vetelpäästjate meeskonnad.



„Soomlastega teeme koostööd sellepärast, et sealses riigis on pikka aega tegutsenud vabatahtlike vetelpäästjate organisatsioonid ja väga tulemuslikult. Meie eesmärgiks ongi muuta meie rannikuveed ja siseveekogud turvalisemateks ning käivitada kodaniku algatuse korras vajalikud päästemeeskonnad,” rääkis Salvan.



Toimunud koolitus ongi esimene samm selles suunas, et tõsta vetelpäästemeeskondade valmisoleku ja teadmiste taset. Samuti luua võrgustik, mis laienedes võiks tagada ohutuse kõigil Eesti veekogudel, nii merel kui ka järvedel.



Toilas on toimunud mitmed aastad järjest väikelaevajuhtide kursused ja seda projekti võib teatud mõttes pidada ka verivärskete kaptenite koolitamiseks vabatahtlikeks vetelpäästjateks. „Toimunud koolitus aitab hoida tekkinud meeskonda koos ja anda neile lisateadmisi päästetööde valdkondades. Meie supelrannad vajavad hea füüsilise ettevalmistusega vetelpäästjaid, kes oskavad hästi ujuda ja tunnevad ka esmaabivõtteid.”



Projekti koordinaator Ene Kalmus selgitas, et selle projekti käigus koolitatakse kolme valla vabatahtlikke, kes on huvitaud mere- ja vetelpäästest. Neile vabatahtlikele korraldatakse kaks kahepäevast koolitust Eestis ja üks kolmepäevane Soomes.



„Vabatahtlikele tutvustatakse selle projekti käigus kuidas vetelpääste toimib ja õpetatakse vajalikke baasteadmisi. Järgmise ehk sama teema teise projekti käigus loodame muretseda nendele kolmele vallale ka vastava päästetehnika ning siis õpetada juba selle praktilist kasutamist,” selgitas Kalmus.



Projekti lõpuks peaks Eestis olema juba hulk vabatahtlikke, kes on võimelised päästeoperatsioonidel kaasa lööma ehk abistama piirivalvet ja päästeametit. „Üheks nende rolliks võiks tulevikus olla kõigi harrastuskalurite ja –paadisõitjate abistamine. Nende abistamine kes satuvad merehätta näiteks mootoririkke tõttu või mõnel muul väiksemal põhjusel.”



Soome partner võtab aktiivselt Eesti vabatahtlike koolitamisest agaralt osa sellepärast, et väga suur hulk põhjanaabreid käib meie juures kaatrite ja jahtidega puhkamas. Nende sooviks oleks saada häda korral ka siit poolt garanteeritud kvaliteediga abi.



„Projekti kõige suurem tähtsus on selles, et tekiksid inimeste grupid, kes oleksid nõus vabatahtlikult minema omast vabast ajast appi neile, kes veepeal hätta satuvad. Sellised vabatahtlikud on praegu olemas tuletõrjujatel. Soomes toimib selline vetelpääste süsteem juba 110 aastat,” nimetas Kalmus käivitunud projekti kõige olulisema punkti.

17 Mai 2007
  Kommentaarid