Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Jõhvis sirgub Eesti rattaspordi olümpialootus

Jõhvis sirgub Eesti rattaspordi olümpialootus



Jõhvis elab ja treenib noormees, keda peetakse Eesti rattaspordis üheks olümpialootuseks. Iga päev tuleb tal ronida oma ligi 80 000 kroonise letihinnaga „ratsu” sadulasse, et olla valmis tõestama nii endale, klubile kui ka kogu maailmale oma paremust teiste ees.



„Tahan ennast näidata ja proovile panna. Samuti soovin ma teistest lihtsalt tugevam olla. Ei teagi kumb on esikohal, aga need eesmärgid on toonud mulle head tulemused,” nimetas teist aastat Alexela Pro Agency klubis sõitev Taavi Selder põhjused, mis teda rattaspordi juures kinni hoiavad.



Sportlastele on tuttav ka selline mõiste nagu võitmise tahe või võidutahe. Need kõik kokku ongi selleks jõuks, mis sunnib noormeest täna rohkem pingutama kui eile ja homme veelgi rohkem kui täna.



Eesmärgid kasvavad koos sportlase võimetega – täna maakonna meister, aasta pärast Eesti meister, paari-kolme aasta pärast Balti meister ja viie-kuue aasta pärast olla valmis olümpiale minekuks. Plussiks on seegi, et rattasport on olümpiaala.



„Vanus on see, mis seab võimetele piiri ja tõmbab saavutustele joone alla. Need kes täna on tipu, peavad rattaspordist peagi oma vanuse tõttu loobuma. Sinnamaani on mul aega areneda ja kasvada. Nii umbes 10-15 aastat. Siis pean valmis olema,” lisas Taavi.



Võistluspisik närib



Korralike tulemuste saavutamiseks ja suurde sporti minekuks ei piisa ainult spordipisikust. On vaja midagi enamat. Vaja on võistluspisikut, võidusoovi, parimaks olemise tahet… See on see jõud, mis veab sind iga jumala päev ratta selga ja sunnib sadu kilomeetreid läbi väntama.



„Loobuksin spordist vist küll vaid halva tervise ja viletsa majandusliku olukorra pärast. Seni kuni need kaks asja on korras, ma spordist küll loobuda ei plaani,” nimetab Eesti olümpialootus põhjused, mis viiksid ta suurest spordist eemale.



Samas ta lisab, et harrastussport jääb talle ka siis alles. Töö kõrvalt, mis kõige eelduse kohaselt oleks treeneritöö, saaks ta ikkagi ratta seljas kas raskeid maastikke läbida või siis maateel asfalteeritud kilomeetreid mõõta.



Koduklubi toetab



Lisaks Tallinnas tegutsevale Alexela Pro Agency rattaklubile osaleb Taavi ka oma kodulinnas tegutseva klubi – Sundstrandi tiimi -, treeningutel ja võistlustel. Sõbrad ja tuttavad toetavad maailmas kuulsust koguvat Taavit, Taavi omakorda ärgitab neid omalt poolt aga rohkem pingutama.



Esimeseks võimaluseks on maailma näinud noormehe sõnul ennast näidata Elion Estonian Cup’i rahva- ehk harrastussportlasele orienteeritud maastikurattamaratonide sarivõistlustel.



„Hea on treenida ja veeta vaba aega koos sõpradega oma kodulinnast. See annab toetust mõlemale poolele. Taavi tunnetab Jõhvis kodusoojust, klubikaaslased aga mõistavad, et maailm on lahti neile sportlastele, kes pingutavad,” rääkis Jõhvis tegutseva Sundstrand Team’i treener Peep Kivil.



Taavi koduklubis sõidab 35 aktiivset ratturit, kellest tublimad võtavad osa Elion Cup’ist, Hansapanga Noortesarjast ja Eesti Meistrivõistlustest Sundstrand Teami nime all. „Meie eesmärgiks on nendel sarjadel rohkem medaleid koguda. Mehed, kes ennast näitavad, võivad pääsevad vabariigi koondise ridadesse,” lisas Kivil.



Täna on Sundstrand Team’ist pääsenud Eesti koondise kandidaatideks Shotimaal toimuvale MM-le Taavi ja Tauri Selder. Spordimaailma tippu pääsenud ratturid innustavad oma kohaolekuga ka kõiki teisi Jõhvis tegutseva klubi liikmeid rohkem pingutama. Eesti mõistes on tegijateks tõusnud Siim Spiilberg, Marid Nurm ja Kaspar Tamm.



Süüdi on Smith



Noore mehe rattaspordi juurde toomises on „süüdi” Kaarel Smith, kes avastas noore talendi ja meelitas ta sadula seljas võistlema.



„See juhtus vist aastal 2002, kui Vokas toimusid juunioride rattavõistluste etapp. Seal ta minu leidiski kui tulin harrastajate seas teiseks,” meenutas … oma rattasportlase karjääri algust.



Pärast seda päeva on noormees püsinud võistlustel põhiliselt ikka kolme esimese seas. Unistuseks on aga minna jõudu katsuma ja ennast näitama mõnel maailmas toimuval maratoni etapil.



„Kui tunnen, et olen valmis maailma maratonil osalemiseks, siis ajame kamba kokku ja läheme võistlema. Maraton ise kestab 2-2,5 tundi ja sel ajal tuleb endast anda kõik 100 protsenti, isegi rohkem,” rääkis .. ühest oma unistusest.



Ohtlik spordiala



Maastikul toimuvad rattavõistlused on ohtlikud nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele. Kui ratturile on ohtlik liikuda korraga startinud sadakonna ratturi seas, siis pealtvaatajale on ohtlikumad kiired rajalõigud.



„Hulgakesi koos olles kipub keegi ikka kukkuma. Siis on tagant tulijad hulgakesi puntras koos. Kitsal rajal kihutades – ratas rattas kinni -, piisab vaid ühest vääratusest või valest pidurdamisest, et keegi sulle selga sõidaks. Või sõidad ise eesolijale otsa,” kirjeldab noor olümpialootus mis teeb rattasõidu ohtlikuks.



Kuigi maanteel juhtub otsasõite vähem, aitavad vigastuste tekkimisele kaasa suured kiirused ja kare asfalt. Väheohtlikud pole ka sügavad kraavid teede kõrval või linnatänavate puhul kõnniteede äärsed majad.



„Õnneks olen ma kõige parem startija Eestis. Tänu sellele saan kiiresti teistelt eest ära ning tänu sellele väheneb ka otsasõidu oht,” kiitis ennast ….



Kõrvaltvaatajale avaneb päris hirmus pilt, kui mitmesajapealine ratturite mass korraga liikvele läheb. Nagu motokrossi start – puudu jääb vaid möirgavate mootorite müra. Kui keegi selles massis kukub, siis tõmbab ta endaga kaasa kümmekond teist ratturit. Päris võigas vaatepilt nõrganärvilistele.



Kes omale edumaa väntab ja esimesena esimesse kurvi sööstab, võib kergendusega hingata – esimesest ohust pääsesin. Tavaliselt tahavad seda – esimese kurvi esimest kohta -, endale aga paar-kolmkümmend meest. Võita saab aga ainult üks.



Selline ohtlik spordiala nõuab küünarnukiga trügimist, kiirest spurti, nahaalsust ja jõudu. Pärast esimese kurvi läbimist aga ootavad sind maastikusõidul ees aga juurikad, kännud, mudalombid ja mättad…



Olümpiakoondise kandidaat



Treenerite nõukogu otsustas, et noor Jõhvilane kuulub Eesti olümpiakoondise kandidaatide hulka. Taavi on ainuke, kes on selles meeskonnas mitte-profi lepinguga jalgrattur. Teised kõik on oma ala profid.



„Sellesse koondisesse kuulumina on juba saavutus omaette. Nüüd tuleb teha kõik, et pääseda 2008.a või 2012.aastal Londonis toimuvatele olümpiamängudele. See nõuab aga punkte, varustust ja laagreid,” rääkis Taavi oma tulevikuplaanidest.



Heade tulemuste saavutamiseks peab spordis palju asju kokku langema. Kuigi peamine on sportlase tahe, ei mängi saavutuste juures väiksemat rolli ka varustus, treener, treeninglaagrid, arstid… ja loomulikult firmad, kes sportlast toetavad.



Taavi sõidab teist aastat järjest Pro Klubis. Selle klubi suuremateks sponsoriteks on kütusefirma Alexela, rattamüügifirma Rademar, automüügifirma Silber Auto ja Jõhvis tegutsev konsultatsioonifirma Investment Agency.



„Meie konsultatsioonifirma tõusis tühjast kohast tasemele, kus täna konsulteeritakse Ida-Virumaa suurimat kinnisvaratehingut. Ka noor sportlane on jõudnud väga kiiresti tühjalt kohalt kui mitte maailma, siis vähemalt Euroopa tasemele. Meil on hea meel toetada sellist sportlast - me oleksime kui koos kasvanud ja arenenud,” ütles Investment Agency üks partnereid ja jalgrattaspordiharrastaja Illar Kaasik.



Tänu neile firmadele ongi tagatud Jõhvist pärit olümpialootuse varustus, osalemine vajalikel võistlustel ja treeninglaagrites.



Võimekas noormees



MTÜ Pro Jalgratturite Klubi juhataja Allar Tõnissaar sõnul avaldus Taavi talent küllaltki hilja. Vahest oli põhjuseks see, et noormees kasvas paljulapselises peres ja tal puudus võimalus ennast varases eas rattaspordis näidata.



„Taavi on haruldane leid Eesti rattaspordi ajaloos. Ta on väga kiiresti, vaid mõne aastaga, rahvusvahelise kaaluga tegijaks tõusnud. Teda on võrreldud piltlikult ja heas mõttes isegi jõulise Tarsaniga, kes leiti dzunglist ja panid ratast sõitma,” kiitis Tõnissaar noort Jõhvist pärit ratturit.



Klubi juhataja sõnul on reegliks, et sportlased, kes alustavad hilja, tippu ei jõua. Taaviga on aga lood teisiti läinud ja noore jalgratturiga on seotud väga suured lootused. Kõik loomulikult sõltub nii klubi kui ka alaliidu rahakoti paksusest, kuid noores andekas ratturis on varjul veel küllalt potentsiaali.



„Püüame oma klubiga Taavit toetada niipalju kui suudame. Lähiaastatel kogume erinevatelt võistlustelt reitingu-punkte ja valmistume olümpiamängudeks. Arvan, et ta ei ole veel valmis osalema Hiinas toimuvatel olümpiamängudel, kuid 2012.aastal Londonis toimuvateks peaks ta valmis olema,” lisas Tõnissaar.



Prantsusmaal 200 km päevas



Käesolev aasta algas noorele ratturile Prantsusmaal toimunud treeninglaagriga. Jaanuari lõpust kuni peaaegu aprilli keskpaigani avanes võimalus treenida ennast lõuna-Prantsusmaa mägistel teedel.



„See oli tema jaoks esimene katse paista silma välismaistele klubidele. Arvan, et täna on maailma tasemel klubiga veel vara liituda, ta pole selleks veel valmis. Põhjus on selles, et koormus peaks noorel sportlasel kasvama aastas 10-20 protsenti, mitte aga 40-60 protsenti,” selgitas Taaviga koos Prantsusmaal laaris olnud Peep Kivil saadud kogemust.



Noort jalgratturit katsetasid sel ajal aga mitmed välisklubid ja tänu sellele kasvasidki koormused noormehe jaoks harjumatult suureks. Tänavuse aasta viie kuuga on Taavi läbinud sama palju kilomeetreid kui kogu eelmisel aastal kokku – 8500 km.



Igal treeningul tuli läbida harilikult 95-100 km, pingelisematel treeningutel aga isegi 200 km. Õhtuks veel paras ports kilomeetreid „lõõgastuseks”.



Treeneri sõnul ei sõidetud Prantsusmaal mitte ainult „mahtu”, vaid treeniti ka erinevaid stiile. Mäkketõusud vaheldusid kiirenduste ja jõutreeningutega. Mõnel päeval asendati isegi tavaline hommikuvõimlemine jalgrattasõiduga.



Nii küpsebki treeningutes läbitud kilomeetrite abil Jõhvist pärit noormehest Eesti olümpialootus. Treenerite ja rattaklubide juhtide hinnangul on Taavi Selder valmis osalema 2012.aastal Londonis toimuvatel olümpiamängudel.



Lisainfo: Taavi Selder - 52 76 864; Peep Kivil - 52 90 591
21 Mai 2007
  Kommentaarid