Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Olukord Eesti tööturul on pingeline

Olukord Eesti tööturul on pingeline


Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas töötavate inimeste arv eelmise aasta väga kiire kasvu taustal veelgi. Jätkuvalt vähenes ka tööpuuduse määr, mis oli esimeses kvartalis vaid 5,3 protsenti. Võrreldes eelmise aasta teise poolega tööturul selle aasta alguses olulisi muutusi ei toimunud.

Ehituses töötavate inimeste arv püsis aasta algul möödunud aasta neljanda kvartali tasemel (ligi 73 000 ininimest), kasvades aastases arvestuses koguni 20 000 inimese võrra. Sellele viitab ka jätkuvalt mahukas ehitustegevus. Teenindussektoris hõivatute arvu kasv jätkus – sellest annab tunnistust püsinud tarbimisaktiivsus.
Piirkondade lõikes toimusid kõige suuremad muutused tööturul Lõuna-Eestis, kus töötavate inimeste arv kasvas ligi 3000 inimese võrra ja töötute arv vähenes sama palju. Lõuna-Eestis on töötavate inimeste osakaal kogu tööealisest elanikkonnast kasvanud viimasel kahe aasta jooksul koguni 5,5 protsendipunkti võrra 58,1 protsendini (Eesti keskmine oli samal ajal 61,8 protsenti). Veel suurenes hõivatute arv Lääne-Eestis, kus töötuid praktiliselt enam ei ole, kuid tähelepanu tuleks pöörata tööhõive suurendamisele mitteaktiivsete inimeste arvelt.

Keskmisest vähesema aktiivsusega piirkonnaks on suure mitte-eestlaste osakaaluga Kirde-Eesti, kus töötavate inimeste arv esimeses kvartalis pisut vähenes ja mitteaktiivsete inimeste arv suurenes. Kuigi Kirde-Eestis on töötavate inimeste osakaal tööealisest elanikkonnast viimase kolme aastaga kasvanud väga jõudsalt (8,5 protsendipunkti 54,5 protsendini), jääb see taseme poolest siiski tugevalt alla teistele Eesti piirkondadele. Kirde-Eestis suurenes tänavu esimeses kvartalis ennekõike 50-74-aastaste inimeste mitteaktiivsus.

Vaadates mitteaktiivsete inimeste arvu, kasvas aasta esimeses kvartalis haiguse ja vigastuse tõttu mitteaktiivsete inimeste arv ligi 10 000 inimese võrra 57 000 inimeseni. Lisaks sellele on tööturult eemal ca 8000 heitunud inimest, kes on kaotanud lootuse tööd leida, ja 14 000 laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise kohustusega inimest. Kokku on Eestis seega ligi 80 000 mitteaktiivset inimest, kes sobivate tingimuste korral võiksid tööturul osaleda.

Eesti tööturg on jõudnud sellisesse etappi, kus tööpuuduse määr on kahanenud väga väikeseks ning ettevõtetele on probleemiks kvalifitseeritud töökäte puudus. Ühelt poolt on mitteaktiivsete inimeste töölesaamiseks vajalik tööturu paindlikkuse suurendamine (ümber- ja täiendõpe, elukestev õpe, osaajaga töötamise võimalused), kuid teisalt on tarvis kohandada ka sotsiaalsüsteeme. Näiteks naiste tööjõus osalemine on seotud lapsehoiuvõimaluste või sotsiaalhoolekande võrgustiku arenguga, kuna sageli tegelevad laste ja vanurite eest hoolitsemisega naised. Veel mõjutab tööturu arenguid tervishoiusüsteemi toimimine, kuna suur hulk inimesi on tööturult eemal just haiguse või vigastuse tõttu.

Suurbritannia eeskujul tuleks liikuda selles suunas, et kodanik saaks kõikidele sotsiaalkindlustuse ja tööturuga seotud küsimustele vastused ühest kohast. Praegu tegeleb tööturu küsimustega tööturuamet läbi maakondlike büroode ning sotsiaalteenuseid osutavad kohalikud omavalitsused, kel ei ole otsest kohustust tegeleda tööturu küsimustega (näiteks töötutele ümber- ja täiendõppe võimaluste leidmise ning koostöökontaktide loomisega kohalike ettevõtetega). Ühtse süsteemi puhul tehakse kodaniku keskusesse pöördumisel kindlaks, millist abi ta täpsemalt vajab (toimetulekutoetus, CV-koostamine, ümberõpe, arstiabi jne) ning abistatakse ka vastavate dokumentide ja taotluste vormistamisel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestist on võimalik vaba tööjõuressurssi leida, ent see vajab varasemast rohkem pühendumist ning aktiivset koostööd ettevõtete, koolide, tööturuameti ja omavalitsuste vahel. Sobivate töötingimuste loomine aitaks koju tagasi tuua ka välismaal töötavaid inimesi, kes eelistaksid töötada kodukohale lähemal. Põhiküsimusteks ettevõtete jaoks on, kuidas väärtustada töötajaid ja kas palk on inimese jaoks peamine motivatsioonitegur või on määravad pigem muud tegurid.


Lisainfo:
Katrin Uudeküll
Rahandusministeerium
Majandusanalüüsi osakond
Tel. 611 3503
E-post: katrin.uudekull@fin.ee
23 Mai 2007
  Kommentaarid