Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Energiajulgeoleku ümarlaud: ELi ja Venema a kaubandussuhted peavad lähtuma energiahartast


Energiajulgeoleku ümarlaud: ELi ja Venemaa kaubandussuhted peavad lähtuma
energiahartast



Täna Tallinnas toimunud energiajulgeoleku ümarlaua peakõnelejad dr Alan
Riley ja Marko Mihkelson leidsid ühiselt, et Baltimaade seisukohast on
oluline energiaharta lepingu ratifitseerimine ja järgimine Venemaa poolt.
Euroopa Liidu ja Venemaa energiasuhted vajavad siduvat õiguslikku
raamistikku.



„Euroopa Liit ei tohiks hüljata lepet, mis esindab euroopalikke väärtusi,
vaba turgu ja õigusriiki,“ ütles Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
esimees Marko Mihkelson. „Venemaa peaks pidama kinni endale võetud
seaduslikest kohustustest, olles energiahartale alla kirjutades
vabatahtlikult selle tingimustega nõustunud. Kuigi Venemaa energiaharta
lepingut veel ratifitseerinud ei ole, on ta vastavalt artiklile 45(1) siiski
õiguslikult seotud.“



„Balti riikide seisukohast on energiaharta tähtis,“ ütles briti
energiaekspert dr Alan Riley. „Võimalike katkestuste korral gaasitarnetes
või sellesisuliste ähvarduste puhul tagaks see toimiva vaidluste lahendamise
mehhanismi, millest oleks abi näiteks sellistes olukordades nagu Dru˛ba
juhtum Leedus. Energiaharta on ka Nordstream’ist parem võimalus gaasi
õigeaegseks ja mõistliku hinnaga Euroopasse tarnimiseks. Baltimaade
seisukohast vähendaks see sõltuvust Venemaast. Samuti toetab energiaharta
avatud energiaturge, mida saaks kasutada Gazpromi monopoli haarde
vähendamiseks nii Venemaal kui Euroopas. Energeetikasuhetel ida-suunas on
praegu puudu reeglitest ja normidest. Seepärast ei tohi EL mingil juhul
harta nõuetest taganeda või neid lahjendama hakata.“



„Loomulikult kardab Venemaa oma vahendite pärast Euroopas,“ lisas Alan
Riley. „Avatud turgude juures võivad need Lääne investorite kätte langeda.
Energiaharta kujutaks endast ka tugevamat kaitset Lääne investoritele
Venemaal, kelle käest ei saaks midagi enam lihtsalt ära võtta – lepe
võimaldaks käivitada vajalikud kohtuprotsessid, kusjuures kahjude tagatiseks
võiksid olla Gazpromi varad Euroopa Liidus.“



Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) esimees Jaan Tepp väljendas
seisukohta, et olulist osa Eesti ja teiste Balti riikide energiajulgeolekus
kujutavad endast ka alternatiivsed energiaallikad, sh tuuleenergia kaasaegne
ja efektiivne kasutamine.



Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui Venemaa energiaharta lepingust kinni peaks
ja seisaks avatud energiaturgude eest, oleks see Baltimaadele kasulik nii
turvalisuse kui kasvava energiatransiidi poolt tagatud tulu poolest.



Ümarlaua korraldas ETEA koos Eesti Gaasiliiduga.



Dr Alan Riley (http://www.city.ac.uk/law/LawStaffCVs/alanriley.html) on
Inglismaa ja Walesi Ülemkohtu õigusnõustaja, Londoni City University
eraõiguse õppejõud ja Brüsselis asuva Centre for European Policy Studies’
teadur. A.Riley on Inglismaa juhtivaid teadlasi konkurentsiõiguse alal ja
kirjutab regulaarselt konkurentsiõiguse teemal ajalehes Wall Street Journal.




Energiaharta (www.encharter.org <http://www.encharter.org/> ) kirjutati alla
17. detsembril 1991 Haagis, et sätestada rahvusvahelise energiakaubanduse
põhimõtted. Energiaharta lepingu põhieesmärk on tugevdada õigusriiki
energeetikaküsimustes, tagades kõigile osalevatele valitsustele kohustuslike
reeglite abil võrded võimalused ja tingimused, leevendades seega
energeetika-alaste investeeringute ja kaubandusega seotud riske.

Energiaharta leppe on ratifitseerinud Albaania, Armeenia, Austria,
Aserbaid˛aan, Belgia, Bosnia ja Hertsogvina, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi
Vabariik, Küpros, Taani, Eesti, Euroopa Ühendused, Soome, Prantsusmaa,
Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kasahstan,
Kõrgestan, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova,
Mongoolia, Holland, Pooland, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia,
Hispaania, Rootsi, Šveits, Tad˛ikistan, Endine Jugoslaavia Vabariik
Makedoonia, Türgi, Turkmenistan, Ukraina, Usbekistan ja Ühendkuningriik.

Energiahartale allakirjutanud riikidest pole seda veel ratifitseerinud Vene
Föderatsioon, Valgevene, Island, Norra ja Austraalia.



Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (www.tuuleenergia.ee
<http://www.tuuleenergia.ee/> ) asutati 21. septembril 2001. ETEA peamiseks
eesmärgiks on ühendada Eestis tegutsevaid ning Eesti tuuleenergia
potentsiaalist huvitatud olevaid ettevõtteid, organisatsioone ja
üksikisikuid ning tuuleenergia kui jäätmevaba energiatootmisviisi abil
vähendada fossiilsete energiaallikate kasutamisest tulenevat keskkonnakahju.



Eesti Gaasiliit (www.egl.ee <http://www.egl.ee/> ) on mittetulundusühing,
mis ühendab vabatahtliku liikmesoleku alusel maa- ja vedelgaasi (küttegaasi)
Eestisse sisseveo, transpordi, müügi, rakendamise ning kasutamisega
tegelevaid Eesti Vabariigi juriidilisi isikuid. Eesti Gaasiliitu kuulub 40
ettevõtet.





Silvia Kübar

Monitooringujuht

<mailto:silvia.kybar@powerhouse.ee> silvia.kybar@powerhouse.ee

+37256269336
04 Juuni 2007
  Kommentaarid