Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Küsimustik kalavarude majandamisõiguse rentimisest sai vastused

Küsimustik kalavarude majandamisõiguse rentimisest sai vastused

Keskkonnaministeeriumi küsimustikule veekogude kalavaru majandamise
õiguse rendile andmise kohta laekus üksikkalastajatelt ja erinevatelt
organisatsioonidelt ligi 30 arvamust.

“Arvamused jagunevad kaheks nii vastajate kui ka suhtumise
poolest,” täpsustas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna
peaspetsialist Herki Tuus. “Ühendused-klubid toetavad kalavarude
majandamisõiguse rentimist, valdav osa vastanud üksikkalastajatest ei
toeta.”

Üle poole üksikkalastajatest pidas peamiseks vastuargumendiks seda, et
rentimine võib vähendada juurdepääsu harrastuspüügile. Kolmandik kartis
harrastuskalapüügi kallinemist ja kolmandiku arvates suureneks rentimise
korraldamisega korruptsioonioht. Ka muretsesid kalastajad sellepärast,
et valed majandamisvõtted võivad tekitada veeökosüstemile kahju.

Ligi viiendik üksikkalastajatest ei pidanud eetiliseks anda kellelegi
kasu saamise eesmärgil majandada veekogusid, kuhu riik on teinud
kalavarude taastamiseks suuri kulutusi. “Osa üksikkalastajatest arvas
siiski, et rentimine muudab kalastamise organiseeritumaks ja tõhustab
kontrolli röövpüügi üle, misläbi paraneb kalavarude olukord,”
täpsustas Tuus.

Nii rentimise pooldajatest kui ka mittepooldajatest arvas vähemalt
kolmandik, et nakkevõrgupüük peaks Eesti siseveekogudel (v.a Peipsi ja
Võrtsjärv) olema keelatud.

Vastanud kalastusklubid leidsid, et kalavarude rentimine võimaldaks
jätkusuutlikumalt majandada ja aitaks kalastamist paremini
korraldada, misjärel paraneks teenuse osutamise kvaliteet ja kontroll.
“Vaid üks kalastajaid esindanud klubi oli rentimise vastu,”
täpsustas Tuus.

Kalastamisega otseselt mitteseotud vastajad (kohalik omavalitsus,
riigiosalusega äriühing, looduskaitseorganisatsioon) jaotusid võrdselt
nii rentimise pooldajateks kui ka vastasteks.

“Laekunud arvamusavalduste põhjal võib järeldada, et hetkel kalavaru
majandamisõiguse rendile andmise osas kalastajate vahel üksmeelt
pole,” märkis Tuus. “Samuti on kalastajad äärmiselt killustunud,
mistõttu suure osa kalastajate arvamust ükski kalastajaid ühendav
organisatsioon praktiliselt ei esinda.”

“Kuna avalik arvamus kaldub olema veekogude kalavaru majandamisõiguse
rendile andmise vastu, siis ei ole ka Keskkonnaministeeriumi hinnangul
selleks aeg veel päris küps,” hindas küsitlustulemusi
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome.
“Jätkame sel teemal diskussiooni, ilmselt on vaja rendileandmise
toetajate ja vastaste omavahelist aktiivsemat arutelu,” märkis Soome.

Küsitluse veekogudel kalavaru majandamise õiguse rendile andmise kohta
füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule korraldas
Keskkonnaministeerium tänavu märtsis ja aprillis.

Lisainfo:
Herki Tuus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0713

Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
626 2811
29 Mai 2007
  Kommentaarid