Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 23.07.2010 I

Tänane Uudistaja jõuab teieni kahes osas; järgmine ilmub aga
praeguste plaanide kohaselt 13. augustil.




JUULI

Kahe leitsakunädala järel tundub käesolev üsnagi leebena.
Ühtaegu on Eesti ilm taas kord üpris muutlik nii ruumis kui
ka ajas ning oletada paarikski päevaks täpsemalt, mis ees
ootab, näib olevat väga raske. Kes minu kombel õhtust õhtusse
näiteks teleuudiste ilmaprognoose jälgib, saab aru, mida ma
mõtlen. Üleeile pakkus TV3 õhtustes uudistes nädalavahetuseks
päikest ja 31–34-kraadist kuumust, ETV aga vihma ja vaid 23–
25 kraadi sooja. Asuta või ilmakihvedude kontor! Sestap ei
teagi, kas tuleb vee ääres puhkajail selgi nädalavahetusel
leppida samasuguse suppsooja suplusveega nagu eelmisel
pühapäeval, mil on tehtud see pilt, või pakub jahutust hoopis
vihm.


Kui Uudistaja midagi kahe silma ja kõrva vahele pole jätnud,
siis peaks selle suve senine tippkuumus olema 15. juulil
Narva-Jõesuus mõõdetud 33,7 kraadi. Absoluutsele rekordile,
11. augustil 1992 Võrus kirja pandud 35,6 kraadile jääb see
siiski tublisti alla


Hästi ebaõiglane on taevataat olnud sademetega: kui Tallinnas
ja Pärnus on eri aegadel tunni-paari jooksul alla sadanud
pool kuunormi või rohkemgi, siis Uudistaja kodulinn Tartu on
saanud vaid paar tõsisemat vihmasapsu. Pole ime, et suures
osas Eestis on väga suur tuleoht.




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Metsa peateema on metsandusharidus
Eesti Metsa suvenumbri peateema on metsanduse kõrgharidus
Eestis. Ajendiks tõsiasi, et kodumaine akadeemiline
kõrgharidus tähistab tänavu 90. aastapäeva. Eesti maaülikooli
metsakasvatuse professori Hardi Tulluse artikkel keskendub
peamiselt metsanduse kõrghariduse olevikule ja tulevikule.
Metsandusloolane Toivo Meikar võtab vaatluse alla
metsandushariduse mineviku: kuidas ligi sajand tagasi rajati
Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna juurde metsaosakond.
Heino Kasesalu kirjutis kõneleb sõjajärgsest ajast: meie
metsandusteaduskonna esimesest dekaanist, vastuolulisest
persoonist Valdek Ritslaiust.
Intervjuu on mõjuka persooniga, kes seni on eelistanud pigem
usutlustest hoiduda – Mati Polliga. Huvitavat lugemist pakub
zooloog Jaanus Remmi artikkel lendoravast. Teadlane on
tegelnud selle haruldase looma ökoloogiaga aastaid ning võtab
nüüd oma värsked uurimistulemused kokku. Kaalukas on ka teine
uurimistööl põhinev kirjutis, mille autorid on Heiki Hepner
ja Paavo Kaimre. Seal käsitletakse metsasektori
makroökonoomilisi mudeleid. Laiahaardelise pilgu meie
metsatööstuse olevikule ja arenguperspektiividele heidab
Eesti metsatööstuse liidu tegevdirektor Ott Otsmann.
Riigimetsa majandamise keskuse algatatud ning kogu suve ja
sügise kestvast kampaaniast „Loodusega koos” annab ülevaate
Mari-Liis Mälberg. Kampaania on pühendatud Eesti looduskaitse
100. aastapäevale. Ajakirja lõpuosas saab tutvuda Neerutis
kasvavate põlispuudega, kes helilooja Alo Põldmäe nägemust
mööda seostuvad Kalevipoja tegemistega.
Eesti Mets




EESTI UUDISEID

ELF hindab Saaremaa süvasadamas toimuvat häbiväärseks
Eestimaa looduse fond (ELF) üllitas 6. juulil pressiteate,
milles tõdes, et „kartused, mida ELF ja teised
keskkonnaorganisatsioonid Saaremaa süvasadama rajamisel
omasid, on tõeks saamas. Avalikkust on petetud, kuna
väidetavalt vaid kruiisisadamat rajanud ja ka vastavalt
sadama keskkonnamõjusid hinnanud AS Tallinna Sadam oleks kohe
alguses võinud tulla välja täieliku plaani ja selle
keskkonnamõjude hindamisega”.
Pressiteadet ajendas asjaolu, et 2. juuli laaditi Natura 2000
alal asuvas Saaremaa süvasadamas Norra lipu all sõitvale
kaubalaevale palgilaadung, et vedada see Rootsi.
ELF pahandab veeteede ametiga, kelle 2010. aasta mais tehtud
muudatused sadamate registris kinnitasid Tallinna Sadama
taotluse pikendada navigatsiooniperioodi ja võtta
reisilaevade kõrval vastu ka teistel eesmärkidel sõitvaid
laevu.
ELF kinnitab, et peamise riskina suureneb õlireostusoht ja
mõju piirkonnas asuvale linnustikule: „Uute tegevustega
seatakse löögi alla sadama lähikonnas talvituv ohustatud ning
looduskaitse alla kuuluva kirjuhaha asurkond. Küdema lahe
näol, mille äärde süvasadam jääb, on tegemist rahvusvahelise
tähtsusega linnualaga, mis on oluliseks paigaks ligi
neljakümnele Euroopa tähtsusega linnuliigile.”
ELF tegevjuht Jüri-Ott Salm: „Eesti on võtnud endale Euroopa
Komisjoni ees vastutuse nende alade kaitseks. Kaitset mitte
tagades on Eesti riik sunnitud maksumaksja töö arvelt Euroopa
Komisjonile trahvi maksma.”
Pressiteadet saab täies mahus lugeda võrgupaigast
http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1018-elf-hindab-
saaremaa-suevasadamas-toimuvat-haebivaeaerseks.
ELF



Balti botaanikud kohtusid Haapsalus
Selle nädala alguses oli Haapsalus Balti botaanikute 23.
konverents-ekspeditsioon, mis seekord keskendus Baltikumi
pärandkoosluste ehk poollooduslike koosluste hetkeolukorrale
ja tulevikule. Esimesel kahel päeval kuulati ettekandeid,
kolmandal tutvuti Läänemaa taimestikuliselt märkimisväärsete
niitude ja karjamaadega.
Balti botaanikute konverents-ekspeditsioonid said alguse
1952. aastal Lätis. Eesmärk on olnud edendada kolme Baltimaa –
Läti, Leedu ja Eesti botaanikute koostööd ja sõprust. Algul
iga kahe aasta tagant kordamööda ühes vabariigis toimunud
kokkusaamistel oli pikem vahe 1994–2008. Eelmisel korral,
2008. aastal, oli üritus Daugavpilsi botaanikute võõrustada.
Eestis korraldati konverents viimati 1990. aastal Saaremaal.
Seekordsele konverentsile oli kogunenud üle saja botaaniku
Eestist, Lätist ja Leedust, samuti ka Soomest, Venemaalt ja
Rootsist. Trükist ilmus konverentsi ettekannete teesikogumik
koos ekskursioonimarsruutide kirjeldusega. Käidi Põgari-Sassi
ja Haeska rannaniitudel, Taebla ümbruse ja Laelatu
puisniidul, Pivarootsi loopealsetel ning Kirbla-Kloostri
lamminiitudel.
Konverentsi korraldas Eesti looduseuurijate seltsi
botaanikasektsioon koostöös pärandkoosluste kaitse ühingu,
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooliga. Konverentsi
teaduskomiteed juhtis professor Martin Zobel Tartu
ülikoolist, korralduslikku külge aga Malle Leht Eesti
maaülikoolist.
Eesti Loodus



Uudistaja uudistusi I: Tartus oli tihe nädalavahetus


Läinud neljapäeval, 15. juulil, avati Tartus pidulikult
Antoniuse gildimaja.


Avamisjootude kavas oli esmalt etendus, kus gildimaja ehituse
palvekirja arutanud Tartu rae liikmeid etendasid linnaisad ja
kultuuriminister.


Sõnavõttude ja gildimaja piduliku avamise järel löödi
tugiposti esimesed nimelised naelad, ...


... sai võtta keskajastiilis pruukosti ...


... ning muidugi vaadata ringi uues majas. Keda huvitas
rohkem gildirahva tööde näitus, ...


... keda uhiuus sepikoda, kus ametis kunstsepp Ivar Feldmann.

Antoniuse gildi kunsti- ja kultuurikeskuses on aasta ringi
avatud 12 meistrikoda, kus saab näha ning kaasa osta
meistrite töid, jälgida töö kulgu ning osaleda töö- ja
õpitubades. Seni on Meistritemajas tegutsenud vitraažikoda,
nahakoda, nukukoda, vaiba- ja lapikoda, klaasi- ja
portselanimaalikoda, kangakoda, kujunduskoda, köösnerikoda,
kübarakoda, ajastukostüümikoda, maalikoda ja savikoda; uue
gildimaja valmides hakkasid tööle ka sepikoda ning naha- ja
tekstiilikunstnike külaliskojad. Seal on ka gildisaal
näituste ja ürituste korraldamiseks ning loovuskojad lastele
ja täiskasvanutele. Lutsu 3 hoone renoveerimist on toetanud
EAS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames
Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Antoniuse gild



Reedest pühapäevani leidsid Tartus aga aset järjekordsed
hansapäevad, ...


... kui polnud puudust ei söödavast-joodavast ...


... ega kõikvõimalikust laadakraamist ning ...


... kus peeti koguni pulmi.


Epiteedi „helisevad” lisas aga seekordsetele hansapäevadele
sellega samal ajal peetud rahvusvaheline
puhkpillifestival „Mürtsub pill”.



Tartu ülikool on jõudnud materjaliteadustes maailma tippu
ISI Web of Knowledge’i ESI andmebaasi juuli alguses avaldatud
ülevaates on Tartu ülikool materjaliteadustes ühe protsendi
maailma mõjukaimate teaduskeskuste hulgas. Varem on sama
tunnustuse osaks TÜ-s saanud viis teadusharu.
TÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja Indrek Otsa sõnul
näitab materjaliteadustes maailma tippu jõudmine, et
valdkonna pikaajaline süsteemne teadustöö on hakanud ennast
ära tasuma. „Materjaliteadustes moodustab selle ühe protsendi
veidi üle 600 teaduskeskuse, maailmas on neid kokku vähemalt
60 000,” ütles Ots. „Tegemist on kvaliteedimärgiga, mis
näitab meie materjaliteadlaste kõrget taset. See annab meie
teadlastele eelise teadusrahade taotlemisel.”
TÜ polümeersete materjalide tehnoloogia professori Alvo
Aabloo sõnul oli aeg tippu jõudmiseks küps, sest
arenguvõimalused teadusharu arendada on tunduvalt
paranenud: „Rohkem raha liigub ja rohkem inimesi saavad oma
uurimusi tasemel realiseerima hakata.”
Aabloo lisas, et TÜ-s on edukalt uuritud näiteks
elektroaktiivseid polümeere, mille abil saab luua näiteks
kunstlihaseid. Uue suunana kavatsetakse hakata uurima ka
kosmosetehnoloogias vajalikke materjale. „Varsti peaksime
alustama ühe Euroopa tasemel projektiga, mis räägib
tuumareaktori mõnede materjalide struktuuri uurimisest ja
modelleerimisest.”
ESI (Essential Science Indicators) andmebaasis arvestatakse
mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Andmebaasi
uuendatakse iga kahe kuu järel. Varem on TÜ institutsioonina
oma valdkonna ühe protsendi parimate hulka jõudnud keemias,
kliinilises meditsiinis, looma- ja taimeteaduses,
keskkonnateadustes ja ökoloogias ning üldises
sotsiaalteaduses.




Veel 400 miljonit krooni veemajanduse infrastruktuuri
arendamiseks
19. juulil avanes keskkonnainvesteeringute keskuses
taotlusvoor, millega antakse 400 miljonit krooni
Ühtekuuluvusfondi toetust veemajanduse infrastruktuuri
edendamiseks. Tegemist on järjekorras kolmanda ja
tõenäoliselt viimase taotlusvooruga, mille raames on võimalik
sedasorti investeeringuteks eurotoetust saada. Taotluste
esitamise tähtaeg on 25. oktoober.
EL ei toeta tõenäoliselt pärast 2013. aastat Eestis enam nii
laiaulatuslikke veeinfrastruktuuri projekte, sest me oleme EL
silmis jõudnud heale elatustasemele ning suured abirahad
lähevad pigem uutele liikmesriikidele. Seega on käes viimane
aeg Ühtekuuluvusfondist raha taotleda, sest kõik tulevased
investeeringud tuleb teha täielikult oma rahadega, mis on
Euroopa Liidu kuni 85%-lise toetusega võrreldes tunduvalt
suurem väljaminek.
Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ning vee-
ettevõtted, mis kuuluvad täielikult ühele või mitmele
kohalikule omavalitsusele. Toetatava projekti abikõlblike
kulude suurus peab olema vähemalt 15 miljonit krooni, sellest
väiksemamahulised projektid saavad küsida toetust KIK-i
keskkonnaprogrammist, mille järgmine taotluste esitamise
tähtaeg on 16. august.
Ühtekuuluvusfondist on alates 2008. aasta lõpust rahastatud
53 veemajanduse projekti ühtekokku üle 5,57 miljardi Eesti
krooni eest. Perioodil 2007–2013 on Ühtekuuluvusfondist
veemajanduse infrastruktuuri projektide rahastamiseks
kavandatud 6,4 miljardit krooni.
KIK



Uudistaja uudistusi II: piksenoole rallirada

Juulikuu leitsakuga käisid paiguti kaasas vägevad äiksed. 15.
juulil raksatas üks selline Tartumaal Roiul talusauna ja
kitsukese Mõra jõe vahel kasvanud umbes kolmekümnemeetrisse
kaunisse leinakaske.


Puu lõhenes nelja osasse, puidu- ja kooretükke, mõned neist
õige kopsakad, lendas üpriski kaugele. Aga veidi sai pihta ka
saun.


Talu peremees Mato-Tõnu Soomre näitab ette, kust välgunool
kasetüve mööda maapinnani on jõudnud, sinna väikese kõrbenud
kraavikese kündnud ja leidnud siis maha asetatud pumbajuhtme.


Seda mööda sauna poole tormates oli taevatuli põletanud
rohtu, purustanud seina veeres vabalt lebanud pistiku ja
karanud läbi seina sauna, ...


... lõhkunud seal ahjuukse, lüliti ja veel üht-teist ning
tunginud lõpuks soojustust kahjustades teisest kohast sauna
otsaseinas välja maapinda. Õnneks polnud piksel jõudu sauna
süüdata; põlemismaterjali oleks jätkunud …



Mida tegi äike kaskedega Kõverjärve lähedal Ohepalu
looduskaitseala piiril, seda saab uurida Teet Koitjärve
fotodelt võrgupaigas
http://www.koitjarv.ee/index.php/et/pildid ?
func=viewcategory&catid=12.



Rannaniitude ja mõisaparkide taastamiseks saab toetust
plaanitust rohkem
Keskkonnainvesteeringute keskuses allkirjastati juuli keskel
26 rahastusotsust looduskaitseprojektide kohta. Kokku antakse
projektidele üle 49 miljoni krooni Euroopa Regionaalarengu
Fondi toetust, mida on üle kahe korra enam kui esialgu
planeeritud. Suurimad toetused lähevad Kadrioru pargi
Kirdetiigi rekonstrueerimiseks ning Väikese väina hoiuala
looduse mitmekesisuse taastamiseks ja säilitamiseks.
Aasta alguses esitati looduskaitselise infrastruktuuri
arendamise taotlusvooru 54 taotlust, millega soovitud
toetussumma ületas ettenähtud vooru mahtu üle nelja korra:
planeeritud oli 20 miljonit krooni, taotlusi laekus aga üle
90 miljoni krooni eest. Kuna asjalikke projekte oli
hulganisti, otsustas keskkonnaministeerium vooru eelarvet
suurendada.
Rahastatud projektidest viis on seotud parkide taastamisega.
Lisaks Kadrioru pargi Kirdetiigile said toetust ka Väimela,
Elistvere ja Saka mõisapargi ning Viljandi lossipargi
rekonstrueerimise projektid. Ülejäänud projektide siht on
taastada elupaiku ja hoida looduslikku mitmekesisust. Töid
tehakse näiteks Muhumaa ranna- ja looniitudel, Alam-Pedja
lamminiitudel, Matsalu rahvuspargis, Abrukal, Piusa jõe ääres
ja Vilsandil, samuti Natura 2000 võrgustikku kuuluvates
niiduelupaikades Pärnus ja Saaremaal.
Nimekiri kõikidest toetust saanud projektidest on toodud KIKi
kodulehel: http://www.kik.ee/et/kik/rahastusallikad/euroopa-
liidu-fondid/2007-2013/looduse-mitmekesisus.html.
KIK



Iga neljas TÜ värske magistriõppur on enne õppinud mujal
Tartu ülikooli päevasesse magistriõppesse võeti tänavu vastu
1265 üliõpilaskandidaati, kellest 24 protsenti on oma
bakalaureusekraadi omandanud teistes kõrgkoolides.
Kokku on bakalaureusekraadi muudes õppeasutustes saanud 302
vastuvõetut. 135 vastu võetud magistranti on esimese
kõrgharidusastme läbinud väljaspool Eestit.
„Vastuvõetud välismagistrantide arvu kasvu toetab kindlasti
Tartu ülikooli jõudmine viie protsendi maailma parimate
ülikoolide hulka,” ütles TÜ teadusprorektor Kristjan Haller.
Konkurss TÜ magistriõppekavadele oli oodatult tihe. Suurim
konkurss oli tänavu Euroopa Kolledži Euroopa Liidu Vene
uuringute ingliskeelsele õppekavale, kus ühele
riigieelarvelisele kohale kandideeris 10 inimest.
Peale magistriõppe on TÜ-s lõppenud ka tiheda konkurentsiga
doktoriõppe vastuvõtt. Tänavu soovis doktoriõppesse astuda
üle 460 inimese, kellest teadustööd tegema pääsesid 282
tugevaimat kandidaati.
Rohkem infot sisseastumiste kohta leiate aadressil
http://www.ut.ee/sisseastumine/.




Toetused aitavad kalapääse rajada ja koprapaise eemaldada
Alates 19. juulist saavad paisude omanikud
keskkonnainvesteeringute keskusest taotleda toetust
vooluveekogude seisundi parandamiseks ja veeseadusest
tulenevate nõuete täitmiseks. EL Ühtekuuluvusfondist
rahastatava taotlusvooru eelarve on 50 miljonit Eesti krooni
ning taotluste esitamise tähtaeg 25. oktoober.
Eesti on koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega
kohustatud järgima veepoliitika raamdirektiivi peaeesmärki:
saavutada veekogude hea seisund aastaks 2015. Vooluveekogude
üks probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis
mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise
jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade
liikumist kudemispaikadesse. Ühtlasi mõjutab vooluveekogu
piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle
temperatuuri, seetõttu võivad vetikad hakata vohama ja
veekogu kinni kasvada.
Alanud taotlusvoorus saab toetust taotleda selleks, et
rekonstrueerida ja rajada paisu kalapääse, taastada määruses
nimetatud jõgede lõhelaste kudemispaiku, rekonstrueerida
kalade rännet soodustavaid truupe ning kõrvaldada rännet
takistavaid paise või paisuvaresid, avada määruses nimetatud
soote ja taastada endisi jõesänge, lõhkuda koprapaise,
kujundada mosaiikseid kaldapuistuid ja eemaldada jõkke
varisenud voolutõkkeid. Juhul, kui projekti tulemusena
mõjutatakse looduslikku veekogu, mille seisund on praegu
halb, toetatakse ka praegusele maaparandussüsteemi eesvoolule
või ühiseesvoolule settebasseinide ja lodude rajamist.
Toetust antakse tööde tarvis vooluveekogul, mille valgala on
üle 25 km2.
Toetust võivad saada avalik-õiguslikud juriidilised isikud,
kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriühingud ja
mittetulundusühingud. Eraisikud saavad toetust taotleda vaid
eeltoodud toetuse saajate kaudu. Suurim toetuse määr võib
ulatuda kuni 100%-ni abikõlblikest kuludest, välja arvatud
ettevõtetele, kellele kohaldatakse riigiabi andmise reegleid.
Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” projektide
rahastamise toetuseks on perioodiks 2007–2013 kavandatud
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 300 miljonit krooni; avatud
taotlusvooru raames kasutatakse sellest 150 miljonit krooni.
KIK



Inspektsioon registreeris poole aastaga 1307
keskkonnarikkumist
Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 15. juulil, et registreeris
kuue kuuga kokku 1307 keskkonnarikkumist, millest suur osa
pandi toime kalapüügivaldkonnas (847 juhtumit).
Õigusvastaseid tegusid on eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes olnud tunduvalt vähem: 2009. aastal registreeriti
esimese kuue kuuga 2179 rikkumist. Enim on juhtumite arv
vähenenud kalapüügivaldkonnas, kus eelmise aasta samal
perioodil oli registreeritud 1459 ja sel aastal 847
rikkumist. Ka ranna- ja kaldakaitse nõudeid on märksa
paremini järgitud: 2009. aastal oli 149 ja tänavu 20
rikkumist. Samuti on kahanenud kaitstava loodusobjekti kaitse
ja veekaitse rikkumiste arv (kaitstava loodusobjekti kaitses
2009. aastal 77 ja 2010. aastal 27 rikkumist;
veekaitsenõudeid eirati 2009. aastal 113 korral, 2010. aastal
oli neid 48).
Mõnevõrra rohkem on tänavu olnud neid, kes ei pea kinni
jahiseadusest (2009. aastal 58 ja sel aastal 70 rikkumist)
või metsaõigusnormidest (2009. aastal 102 juhtumit ja tänavu
118).
Maakonniti on tänavu esimesel poolaastal kõige rohkem
õigusrikkumisi registreeritud Tartumaal (215), järgnevad Ida-
Virumaa (182) ja Harjumaa (173).
Õigusvastased teod on ilmselt vähenenud mitmel põhjusel,
loodetavasti on seda ajendanud ka inimeste parem
keskkonnateadlikkus. Üheks oluliseks teguriks võib pidada
pikka ja lumerohket talve, mille tõttu liiguti ja toimetati
looduses tavalisest vähem. Kalapüügirikkumiste arvu võis
vähendada ka kevadine kõrge veetase, mis võimaldas kaladel
rahulikult kudeda aladel, kuhu röövpüüdjad ligi ei pääsenud.
Keskkonnavastaste tegude eest on tänavu trahvitud 795 isikut
kogusummas 1,73 miljonit krooni. Keskkonnakahju suurus on 7,1
miljonit krooni, millest enamiku hõlmavad kaevandamistega
seotud kahjud.
2010. aasta esimese poolaasta järelevalve koondandmetega saab
tutvuda KI kodulehel www.kki.ee
rubriigis „Keskkonnajärelevalve andmed”.
KI



Linnuharulduste komisjon töötab ka suvel
Linnuharulduste komisjon (HK) on taas teinud hulga otsuseid.
Eesti liiginimekirja kanti kaks uut liiki: kääbuskotkas
(Hieraaetus pennatus), keda nähti tänavu 15. mail Läänemaal,
ning stepikiivitaja (Vanellus gregarius), kes tegutses terve
nädala juunis Pärnumaal. Eesti lindude nimekirjas
(kategooriad A-D) on nüüd kokku 377 liiki.
Lisaks kanti mitteametlikku nn. puuripõgenike kategooria (E-
kategooria) nimekirja uue liigina vaaraohani (Alopochen
aegyptiaca), kes oli aprillis ja mais Tartumaal.
Muudest põnevamatest vaatlustest kinnitati roostepääsuke
(Hirundo daurica, 1. mail Tartumaal, teine vaatlus Eestis),
siidhaigur (Egretta garzetta, 14.–15. mail Prangli saarel),
mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus, 16.–20. mail
Läänemaa; kaks viimast mõlemad kolmas vaatlus Eestis) ja puna-
veetallaja (Phalaropus fulicarius, 13. juunil Tartumaal,
Eesti esimene sisemaa leid).
HK / Linnuhuviliste list

23 Juuli 2010
  Kommentaarid