| Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
Euroopa põhiseaduse leppe rahvahääletuse korraldamisele kuluvat 4-5 miljonit peab kasutama rahvale selgitustöö tegemiseks
|
PRESSITEADE
07.09.2004
Euroopa põhiseaduse leppe
rahvahääletuse korraldamisele kuluvat 4-5 miljonit peab kasutama rahvale
selgitustöö tegemiseks
Eesti Euroopa Liikumine on seisukohal, et
põhiseaduse leppe olemasolev tekst on Eestile sobiv ning tervitab valitsuse
seisukohta kiita põhiseaduslik leping heaks vastava Riigikogu otsusega. Samas
leiame, et valitsus peab suunama täiendavad 4-5 mln krooni leppe sisu
seletavasse teavitustöösse, mis muidu kuluks rahvahääletuse
korraldamisele.
Euroopa Põhiseaduse Lepe koondab endasse mitme
aastakümne jooksul Euroopa rahvaste esindajate poolt demokraatlikult
kokkulepitud lepinguid, mida täiendas üle aasta tööd teinud laiapõhjaline
Euroopa Konvent ja 17.-18.juunini toimunud Euroopa Ülemkogu. Kahe viimase
töös osalesid täieõiguslikult ka Eesti esindajad, mis annab kindluse, et
olemasolev tekst on sündinud nii Eesti kui Euroopa huve arvestades. Valminud
leppe põhimõtted aitavad 25-liikmelisel Euroopa Liidul paremini täita oma
kodanike ootusi, mis neil liidu suhtes on ega kahjusta liikmesriikide
huve.
Kuigi põhiseaduse leppe tekst on juba mõnda aega
avalikkusele kättesaadav ka eesti keeles, on selle juriidiline iseloom
tavakodanikule raskesti mõistetav, sh. see mille kohta temalt võimalikul
rahvahääletusel arvamust küsitakse. Seepärast oleme seisukohal, et Riigikogu
liikmed on leppe sisule hinnangu andmisel pädevad lähtudes oma hinnangu
andmisel Eesti rahva ja riigi huvidest. Sarnaselt on ka Küpros, Soome,
Kreeka, Ungari, Leedu, Malta ja Rootsi teatanud, et jätavad selle küsimuse
vaid oma rahvusparlamentide otsustada. See aga ei tähenda, et tavakodanikule
ei peaks selgitustööd tegema, mis meie arvates peaks keskenduma järgmistele
leppest tulenevatele küsimustele:
- kuidas mõjutab Eesti kodanike
põhiõiguste kaitset nii igapäevaselt kui kohtus see, et Euroopa põhiõiguste
harta liideti põhiseaduse leppega ehk muudeti juriidiliselt siduvaks
lepinguks?
- mida kujutab endast Euroopa julgeoleku-alane koostöö ja
Euroopa välisministri amet uue leppe valguses – kuidas see suurendab
liikmesriikide julgeolekut?
- kuidas on uue leppe valguses omavahel
seotud EL institutsioonide ning Eesti ametnike ning poliitikute poolt tehtud
otsused?
- kuidas on võimalik kodanikul osaleda ja mõjutada Euroopa
Liidu tegevust uue leppe valguses?
- millised on plussid ja miinused
põhiseaduslikust leppest tuleneval liikmesriikide õigusel otsustada ise oma
maksu-, sotsiaal-, julgeoleku- ja välispoliitika
üle?
Lisainfo
Aivar Roop
56 642565; 6 935
234
|
|
07 September 2004
|
|
|
| |
| |
| |
 |
|
|
