Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Euroopa põhiseaduse leppe rahvahääletuse korraldamisele kuluvat 4-5 miljonit peab kasutama rahvale selgitustöö tegemiseks

PRESSITEADE

07.09.2004



Euroopa põhiseaduse leppe rahvahääletuse korraldamisele kuluvat 4-5 miljonit peab kasutama rahvale selgitustöö tegemiseks

Eesti Euroopa Liikumine on seisukohal, et põhiseaduse leppe olemasolev tekst on Eestile sobiv ning tervitab valitsuse seisukohta kiita põhiseaduslik leping heaks vastava Riigikogu otsusega. Samas leiame, et valitsus peab suunama täiendavad 4-5 mln krooni leppe sisu seletavasse teavitustöösse, mis muidu kuluks rahvahääletuse korraldamisele.

Euroopa Põhiseaduse Lepe koondab endasse mitme aastakümne jooksul Euroopa rahvaste esindajate poolt demokraatlikult kokkulepitud lepinguid, mida täiendas üle aasta tööd teinud laiapõhjaline Euroopa Konvent ja 17.-18.juunini toimunud Euroopa Ülemkogu. Kahe viimase töös osalesid täieõiguslikult ka Eesti esindajad, mis annab kindluse, et olemasolev tekst on sündinud nii Eesti kui Euroopa huve arvestades. Valminud leppe põhimõtted aitavad 25-liikmelisel Euroopa Liidul paremini täita oma kodanike ootusi, mis neil liidu suhtes on ega kahjusta liikmesriikide huve.

Kuigi põhiseaduse leppe tekst on juba mõnda aega avalikkusele kättesaadav ka eesti keeles, on selle juriidiline iseloom tavakodanikule raskesti mõistetav, sh. see mille kohta temalt võimalikul rahvahääletusel arvamust küsitakse. Seepärast oleme seisukohal, et Riigikogu liikmed on leppe sisule hinnangu andmisel pädevad lähtudes oma hinnangu andmisel Eesti rahva ja riigi huvidest. Sarnaselt on ka Küpros, Soome, Kreeka, Ungari, Leedu, Malta ja Rootsi teatanud, et jätavad selle küsimuse vaid oma rahvusparlamentide otsustada. See aga ei tähenda, et tavakodanikule ei peaks selgitustööd tegema, mis meie arvates peaks keskenduma järgmistele leppest tulenevatele küsimustele:

- kuidas mõjutab Eesti kodanike põhiõiguste kaitset nii igapäevaselt kui kohtus see, et Euroopa põhiõiguste harta liideti põhiseaduse leppega ehk muudeti juriidiliselt siduvaks lepinguks?

- mida kujutab endast Euroopa julgeoleku-alane koostöö ja Euroopa välisministri amet uue leppe valguses – kuidas see suurendab liikmesriikide julgeolekut?

- kuidas on uue leppe valguses omavahel seotud EL institutsioonide ning Eesti ametnike ning poliitikute poolt tehtud otsused?

- kuidas on võimalik kodanikul osaleda ja mõjutada Euroopa Liidu tegevust uue leppe valguses?

- millised on plussid ja miinused põhiseaduslikust leppest tuleneval liikmesriikide õigusel otsustada ise oma maksu-, sotsiaal-, julgeoleku- ja välispoliitika üle?


Lisainfo
Aivar Roop
56 642565; 6 935 234
07 September 2004
  Kommentaarid