www.vnl.ee

Lahkujate hinnangul on politsei ülepolitiseeritud

Aastate jooksul erafirmadesse julgeolekutööle lahkunud juhtivametnikud nimetavad olukorda politseis ülepolitiseerituks, mis tekitab tarbetuid intriige.

"Kui oled 15 aastat tööd rabanud ja kõrgele kohale jõudnud, siis tekib paratamatult lõpuks mõte, kas on mõtet seal lollimajas töötada," ütleb aastad tagasi turvafirma ESS sisekontrolli tööle läinud ja praegu turvafirmas Falck Baltimaade julgeolekuasju juhtiv endine kriminaalpolitsei komissar Veiko Kulla, kirjutas Eesti Päevaleht.

Kulla on ainus, kes julgeb seda avalikult välja öelda, kuigi temaga nõustub enamik riigitöölt erasfääri läinud endisi kõrgeid politseinikke. "Kes on tegijad, neil on vaenlased ka kolleegide seas," ütleb Kulla. "Tunnustuseta jäävad tavaliselt need, kes tõesti midagi teevad. Aupaiste saavad endale tallalakkujad."

Viinatööstur Igor Savenkovi turvafirmas Alfastar Kullaga mõjukuselt võrreldaval, ametipositsioonilt aga isegi kõrgemal kohal olev endine kaitsepolitsei osakonnajuht Grigori Levtšenko nimetab teise riigitöölt lahkumise põhjusena pingelisest tööst tingitud pereprobleeme. "Jah, meil on tööl mitmeid endisi politseinikke, kuid õigupoolest pole see telefonijutt," ütles Alfastari juht lehele.

Kulla sõnul levib politseisüsteemis ressursside raiskamine, sest kergelt lastakse minna headel spetsialistidel. Nii näiteks töötab mitmendat aastat Edelaraudtees varem keskkriminaalpolitsei üheks "ajuks" peetud Henry Sepp, kes vahetult enne lahkumist õppis pool aastat USA-s FBI akadeemias.

Erasfääri eelistas riigitööle samuti kriminaalpolitseis alustanud ja vanglate sisejulgeoleku osakonda juhtinud Rain Pent, kes läks Kulla kutsel tööle Falcki.

Sarnase väljakutse võttis aasta tagasi vastu mitmenda põlve politseinik, keskkriminaalpolitsei endine ülemkomissar Inderk Tibar, kelle kutsus Tallinna sadamasse julgeoleku koordinaatoriks ekspolitseinikust sadamajuht Jaan Toots. Praegu saab Tibar koos Tootsiga palka Vene taustaga ja kuue miljardi kroonise kogukäibega World Wide Investist, mis tegeleb Eestis näiteks kinnisvaraäri ja söeterminali loomisega.

Mitmed politseist skandaaliga lahkunud kriminaalpolitsei komissarid said töötuks jäädes rahaliselt hoopis parema pakkumise Eesti suurfirmadelt. Nende turvaosakondades töötamine on mitme mehe väitel politsei stressirohke tööga võrreldes justkui sanatoorium.

Samas leidub jälitustöö spetsialiste, kes suundusid erasfääri juba vabariigi alguses. Üks selline näide on Valimir Vidjajev, kes töötas nõukogude ajal kuulsas 6. osakonnas, mis tegeles väljapressijate ehk räkitiga. Tol ajal siinkandis üheks paremaks salajase jälgimise ja pealtkuulamise spetsialistiks peetud Vidjajevi võttis oma turvafirmasse ESC (praegune Securitas - toim) palgale poliitik Jaanus Rahumägi.

Kurikuulsa KGB kuritegevusevastase võitluse osakonnas Tallinnas majoripaguneid kandnud Valeri Konovalov asutas Eesti iseseisvudes enda eraturvafirma Feba. "Keegi lihtsalt ei pakkunud mulle tööd riigiametis," ütleb ta. "Ja täna pole sealne inimressurss just väga professionaalne, Paikuse politseikool ei anna ligilähedaseltki seda ettevalmistust, mille mehed (Veiko Kulla, Kalle Klandorf, Andres Anvelt jt - toim) said kunagises Nõmme miilitsakoolis. Ning viimane aasta aega on meie politsei olnud selgelt liialt politiseeritud. Väitku nad ise, mida tahavad."  BNS



   08 Oktoober 2004