www.vnl.ee

Kriisikomisjon nõustus säästlikuma riigireserviga

Valitsuse kriisikomisjon kiitis kolmapäeval põhimõtteliselt heaks tegelikest vajadustest lähtuva ja säästlikuma riigireservi arengukava aastani 2006.

Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonnas koostatud arengukava alusel tehakse valitsusele ettepanek korrastada riigireservi süsteem ning viia see vastavusse riigi vajaduste ja võimalustega.

Uue kontseptsiooni kohaselt hakatakse riigireservi moodustamisel lähtuma julgeolekuasutuste poolt koostatud ohuprognoosidest ning ministeeriumide riskianalüüsidest, teatas siseministeerium.

Riigireservi arengukava järgi moodustavad tegevusvaru kaks varu liiki: riigi poolt füüsiliselt hoitav varu ning hädaolukorras lepingu alusel riigi poolt kasutusele võetav, kuid tavaolukorras ettevõtjate käsutuses olev varu.

Praegu kehtiva riigireservi seaduse kohaselt moodustavad reservi neli varu liiki: munitsipaalvaru, ettevõtja tegevusvaru, mobilisatsioonivaru ja julgeolekuvaru.

"Uue riigireservi kontseptisooni järgi hakkab riik ladustama vaid neid vahendeid, mille olemasolu ei suuda ettevõtjad hädaolukorra puhul kiiresti ja vajalikus mahus tagada. Teised vahendid, näiteks transport, toitlustus, majutuskohad ja muu taoline on tavaolukorras ettevõtja käsutuses, kuid hädaolukorras tagavad ettevõtted lepingu alusel esmalt riigi vajadused," selgitas siseministeeriumi kriisireguleerimise büroo juhataja Raine Eenma.

Ta lisas, et selline lepinguline ettevõtjate ressursside kasutamine hädaolukorras on riigile soodsam, kuna hoiab ära kulutused varude soetamisele, ladustamisele ja uuendamisele.

Hädaolukorra puhul ettevõtjate ressursside kasutamise võimaldamiseks sõlmivad elutähtsate valdkondade eest vastutavad riigiasutused ettevõtjatega lepingud, mis garanteerivad riigi poolt tekitatud kulu täieliku katmise ning ettevõtjad annavad riigile nõusoleku oma ressursside kaardistamiseks ja kasutamiseks hädaolukorras.

Valitsuse kriisikomisjon arutas ka siseministeeriumi juhtimisel koostatud ministeeriumide riskianalüüse, mille eesmärk on välja selgitada Eestis ette tulla võivad hädaolukorrad, hinnata nende toimumise tõenäosust ja tagajärgi ning planeerida ennetavad meetmed riskide vähendamiseks.

Ministeeriumide riskianalüüside koondanalüüs esitatakse kriisikomisjonile ohtudele riikliku hinnangu andmiseks, heakskiidu saamiseks esitatakse materjal kriisikomisjonile detsembris.

Kriisikomisjon tõdes jaanuaris riigireservi halba olukorda, misjärel andis valitsus siseministeeriumile ülesande töötada välja riigireservi arengustrateegia visioon.

Riigireservi arengukava suundub pärast siseministeeriumis tehtud täiendusi kooskõlastusringile ning seejärel esitatakse see valitsuskabineti 4. novembri istungile heakskiitmiseks.  BNS



   20 Oktoober 2004