www.vnl.ee Res Publica: Euroopa Liidu vahendite kasutamist tuleks arutada riiklikult olulise küsimusena Res Publica esimees Taavi Veskimägi esitas peaminister Andrus Ansipile kirjalikud küsimused, mis puudutavad valitsuse positsioone Euroopa Liidult aastatel 2007-2013 Eestile planeeritavalt laekuva ligi 80 miljardi krooni kasutamise kohta. "Sõltuvalt läbirääkimistest võib seitsme aasta jooksul Eestil olla võimalik kasutada oma arenguvajaduste rahastamiseks ligi 80 miljardit krooni Euroopa Liidu vahendeid. Võrdluseks võib tuua 2005. aasta riigieelarve mahu, mis on ca 53 miljardit krooni. Kui me suudame seda hästi ära kasutada, siis võib see anda Eestile märkimisväärse arengutõuke. Selle saavutamine eeldab aga põhjalikku eeltööd ja prioriteetide selgeksrääkimist ühiskonnas,” selgitas Veskimägi. "Talvel valitsuses planeerisime kävitada järgmise eelarveperspektiivi osas suve hakul üldriikliku arutelu, kaasates erinevaid poliitilisi jõude ja kodanikeühendusi. Märtsi alguses valitsuskabinetis kinnitatud "Riigi eelarvestrateegia 2007-2010 kontseptsioon ja ajakava" sisaldas tegevusi juba alates aprillist-maist. Ametisolev valitsus on plaanid avalikust arutelust ilmselt hüljanud, sest ükski tollal planeeritud tegevustest pole senini käivitunud," ütles Veskimägi. Taavi Veskimägi sõnul ei tähenda see, et Euroopa tasandil on pidurdunud, seda, et Eestil ei peaks olema selge, mis on need võtme-eesmärgid Eesti jaoks, millele finantseerimist taotleme. "Lai konsensus ja varajane selgus on hädavajalikud Eesti huvide kaitsmiseks läbirääkimistel nii komisjoniga kui ministrite nõukogude tasemel,” sõnas Veskimägi. "Meie küsimus on kantud murest, et otsused langetatakse kabinetivaikuses ja ühiskonnas läbi arutamata. Teeme valitsusele ettepaneku tulla välja algatusega käsitleda finantsperspektiivi Riigikogus riiklikult olulise küsimusena ja tutvustada enda visiooni selle ligi 80 miljardi krooni kasutamisest erinevate valdkondade arendamisel. See oleks hea sissejuhatus laiemale ühiskondlikule debatile,” ütles Veskimägi. "Tuletame meelde, et taoline ettepanek sai Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt tehtud juba kevadel, kuid toona ei pidanud koalitsioon eelarveperspektiivi avalikku arutelu vajalikuks ja blokeeris kõik vastavad katsed,” võttis Veskimägi valitsuse senise käitumise kokku. Küsimused lisatud allpool. Siim Männik RP meediajuht 5182962 ---------------------------- Hr Andrus Ansip Peaminister 25.07.2005 Kirjalik küsimus Lugupeetud hr Andrus Ansip, Euroopa Liidus on tänaseks juba ligi aasta väldanud avalik debatt järgmise eelarveperspektiivi üle aastateks 2007-2013. Netomaksjate poolt Euroopas juhitav arutelu sisaldab endas mitmeid võtmeteemasid, mille lahendamisest sõltub Euroopa lähitulevik. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele välja pakkunud aastateks 2007-2013 omalt poolt perspektiivi, mille maht on triljon eurot. Kuue liikmesriigi initsiatiivil on alternatiivseks lähenemiseks kujunenud Euroopa Liidu kulutuste mahu piiramine 1% tasemele Euroopa Liidu majanduse koguproduktist. Lisaks on jõuliselt käivitunud arutelu põllumajandustoetuste maksmise süsteemi ulatusliku reformi üle. Sõltuvalt lõplikust kokkulepitud Euroopa Liidu kulukohustuste laest jääb Eesti osaks järgmises finantsperspektiivis märkimisväärne hulk raha – ligi 80 miljardit krooni. Kuna valitsus ei ole näidanud valmisolekut ega plaani, kuidas saavutatada ühiskonnas ühine arusaam, kuidas kõige targemini lisavahendid investeerida, siis küsin: 1. Valitsuse koalitsioonileping EL finantsperspektiiviga seonduvat (sh Eesti prioriteedid vahendite kasutamisel) ei maini ja Eesti rahvuslikke huve selles küsimuses ei ava. Eeldades, et valitsusel siiski on selles küsimuses ühtne poliitika ja ei lähtuta vaid ametkondlikest huvidest, palun esitada ja avalikustada sisulised ja protseduurilised lähtekohad, mis on valitsuse poliitika aluseks Eestile sedavõrd olulise küsimuse käsitlemisel ja Eesti huvide kaitsmisel. 2. Kas nõustute seisukohaga, et säärase tähendusega pikaajalised otsused, nagu langetatakse aastate 2007-2013 finantsperspektiivi vahendite kasutamise osas, vajavad ühiskonnas tavapärasest oluliselt suuremat konsensust ja erinevate erakondade ja kodanikeühenduste kaasamist? 3. Eeldades, et valitsusel on olemas soov viia ühiskonnas läbi ulatuslik arutelu sedavõrd olulise ja Eesti tulevikku mõjutava otsuse üle, palun esitada vastav tegevuskava ja loetelu osapooltest, keda kavatsetakse sellesse arutellu kaasata. 4. Eeldades, et valitsus lähtub sedavõrd oluliste otsuste langetamisel mitte ainult kitsastest poliitilistest huvidest, vaid ka sõltumatutest teaduslikest uuringutest, palun informatsiooni selle kohta, milliseid teaduslikke ja muid uuringuid ja analüüse on finantsperspektiivi vahendite kasutamise planeerimiseks ning prioriteetide ja eesmärkide seadmiseks tellitud ja kasutatud? Palun need uuringud ja analüüsid lisada vastusele ja avalikustada. 5. Eeldades, et valitsus lähtub vahendite planeerimisel senise tegevuse tõhususest, palun teil anda hinnang EL vahendite kasutamise senisele tulemuslikkusele, sh: - milliseid EL vahendite toel elluviidavate poliitikate tulemusi peate Eestile enim kasu toovateks? - milliseid seniste EL vahendite toel elluviidavate poliitikate tulemusi peate ebapiisavateks ja mida on plaanis teha tulemuste parandamiseks? 6. Milliste eesmärkide saavutamiseks minevate vahendite mahtu kavatseb Eesti 2007-2013 finantsperspektiivi raames kasvatada ja milliste mahtu vähendada? Palun esitada esialgne vahendite kasutamise finantsplaan eesmärkide lõikes koos võrdlusega senise (2004-2006) vahendite jaotusega. 7. Milline on Valitsuse positsioon Euroopas eelarveperspektiivi debati raames Ühtse Põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy - CAP), korrektsioonimehhanismi ja kulukohustuste lae osas? Milliste positsioonide osas läheb EL eelarvepoliitika vastuollu Eesti rahvuslike huvidega ja mida plaanite ette võtta Eesti huvide kaitseks? 8. Kevadel põhjustasite ühe tsitaadiga hetkeks parlamendiliikmete seas segaduse – leidsite, et ka 1,06% on Eestile kulukohustuste laena vastuvõetav. Kuigi vastab tõele, et kulukohustuste arvutamise metoodika muutus seadis selle arvu uude valgusesse, jääb ikkagi kahtlaseks, millisel moel ning kuidas on peaministril võimalik Euroopas võtta Eesti riigi eest positsioone, mida eelnevalt pole vastavaid protseduure silmas pidades Valitsuses ja Riigikogus heaks kiidetud või mis on eelnevalt kokkulepituga lausa vastuolus. Seega, täpsustuse huvides – kuna 2007-2013 finantsperspektiivi sündimine on eelkõige kinni Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustevahelisest debatist, siis millised on selles vaidluses Eesti riigi jaoks positsioonid, millest ei ole võimalik taganeda ning millistes olulistes vaidluskohtades näete valitsusjuhina kompromissivõimalusi? Kasutan siinkohal juhust ja informeerin Teid, et esitame käesolevas kirjalikus küsimuses viidatud murede tõttu valitsusele ettepaneku algatada Euroopa Liidu finantsperspektiivi Eestit puudutavate positsioonide osas olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Parema meelega aga näeksime, et valitsus peatselt selles küsimuses ise initsiatiivi näitaks ja tutvustaks oma plaane. Lugupidamisega, Taavi Veskimägi Riigikogu liige    26 Juuli 2005