www.vnl.ee

Vabariigi President pöördus Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7

President Arnold Rüütel otsustas täna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107
alusel pöörduda taotlusega Riigikohtusse, et tunnistada Riigikogus 27.
septembril 2006 muutmata kujul vastu võetud “Eesti Vabariigi omandireformi
aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus”põhiseadusega
vastuolus olevaks.

Taotluses tõi president Rüütel välja, et: ““Eesti Vabariigi omandireformi
aluste seaduse” § 7 lõike 3 tunnistas Riigikohtu üldkogu oma 28. oktoobri
2002 otsusega (RT III 2002, 28, 308) vastuolus olevaks põhiseaduse § 13
lõikega 2 ja §-ga 14 nende koostoimes ning kohustas seadusandjat viima sätte
kooskõlla õigusselguse põhimõttega. Riigikohtu otsuses märgiti, et
“Õigusselgusetusega on tegemist siis, kui ühtedele inimestele antakse lootus
vara tagastamiseks või kompenseerimiseks ja teistele säilitatakse ebamäärane
väljavaade võimaluse kohta erastada kasutatavat vara”.

Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002 otsuses toodud seisukoha alusel peab
seadusandja õigusselgusetuse ületamiseks andma asjakohase õigusliku
regulatsiooni ja kuni seda ei viida kooskõlla õigusselguse põhimõttega, ei
saa otsustada ümberasunutele kuulunud vara tagastamist või kompenseerimist
ega erastada vara.”

Samuti leidis riigipea, et Riigikogu ei ole vastuvõetud seaduses kehtestanud
regulatsiooni tegutsemiseks omandireformi kohustatud subjektidele olukorras,
kus “Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse” § 7 lõige 3 tunnistatakse
kehtetuks. “Samuti ei saa tegutsemiseks selget õiguslikku regulatsiooni
kohalikud omavalitsused, kellele “Eesti Vabariigi omandireformi aluste
seaduse” § 5 alusel on määratud pädevus teha omandireformi läbiviimisel vaid
seaduses ja seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud toiminguid.

Omandireformi sisu “Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse” § 5
tähenduses ei piirdu vaid õigustatud subjektide hulka arvatud isikute
avalduste läbivaatamisega ja otsuste vastuvõtmisega. Sellele järgnevad
õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektidele tagastamise,
kompenseerimise või üürnikele erastamisega seotud toimingud eeldavad
seadusandlikku regulatsiooni olemasolu.

Samas kuuluvad omandireformi reguleerivad seadused Eesti terviklikku
õigussüsteemi, nende muudatused peavad arvestama õiguskorras toimunud
muudatusi ning olema kooskõlas põhiseadusega. Antud seisukohale on asunud ka
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 30. septembri 1998
otsuses (RT I 1998, 86/87, 1434).”


Presidendi kantselei avalike suhete osakond

Lisainformatsioon:
Telefon: 6316229
Faks: 6316250


   04 Oktoober 2006