www.vnl.ee

Killustunud kaitsealad lähevad ühtse juhtimise alla

Alanud aastal muutub looduskaitsealade valitsemise korraldus, millega keskkonnaministeerium loodab looduskasutust tõhusamalt suunata ja hoida looduskaitse kõrget taset.

Praegu killustunud Eesti 364 kaitseala valitsemist hakkab peatselt juhtima ühtne organisatsioon, ütles ministeeriumi asekantsler Olav Etverk BNS-ile.

Tema hinnangul oleks looduskaitset tarvis tõhusamalt juhtida ja paremini suunata, sest surve loodusele on suurenenud. "Mõtlemapanev näide on Peipsi luidete ja seal kasvavate mändide kahjustumine liiga intensiivse külastuse tõttu," nentis Etverk.

Kui praegu moodustavad kaitsealad 12 protsenti Eesti pindalast, siis Natura 2000 programmi raames suureneb kaitsealade pindala veel umbes neli protsenti. "See toob looduskaitsesse uued väärtused, näiteks looduskaitse inimlähedamaks muutumise. Kaitsealade kõrvale tekivad leebemate kaitsemeetmetega hoiualad ja see eeldab väga head koostööd kohaliku kogukonnaga," lausus Etverk.

Ta ütles, et ühtse organisatsiooni loomise järel peaksid inimesed saama paremad võimalused kasutada matka-, jalgratta- ja suusaradasid, lõkkeplatse, telkimiskohti ning paremini ligi pääsema loodusväärtustele.

Asekantsleri sõnul on kaitsealade väikesed administratsioonid praegu mõnede probleemide lahendamisel raskustes, kuna iga administratsiooni juurde pole otstarbekas luua tugistruktuure, nagu õigusabi, personaliarendus või finantsplaneerimine.

"Katuseorganisatsiooni loomine võimaldab Eesti väga kõrge tasemega looduskaitseekspertidel tegeleda oma põhitööga, nii et elementaarsed tugiteenused oleksid tagatud," märkis ta.

Etverki kinnitusel jääb rahvusparkide eriline roll ja kaitsealade väljakujunenud identiteet pärast ümberkorraldusi kindlasti alles. "Tähelepanu looduskaitsele suureneb ja tõusevad ka looduskaitse võimalused," ütles asekantsler.  BNS



   07 Jaanuar 2005