www.vnl.ee

Keskkonnaministeerium: investeerimine taastuvenergeetikasse on oluline

Keskkonnaministeerium: investeerimine taastuvenergeetikasse on oluline

Keskkonnaministeeriumi andmetel on aastatel 2004-2006 taastuvenergeetikasse kavandatud investeeringuid kokku 218 miljoni krooni ulatuses, mille eest rajatakse nii tuuleparke kui ka hüdroelektrijaamu ning võetakse kasutusele biokütusel köetavaid katlamaju.

Keskkonnaministeerium on möödunud kolme aastaga heakskiidu andnud vähemalt 20 taastuvenergeetika projektile, mida toetatakse nii Euroopa Regionaalarengu Fondist (32 miljonit krooni) kui ka riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvest (kokku 48 miljonit krooni). Miljoneid kroone investeerivad ka ettevõtjad.

“Taastuvenergeetika on Keskkonnaministeeriumis kavandatava elukeskkonna rakenduskava üks olulisi suundi,” ütles Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe. “Kuid Eesti energiamajanduse tuleviku üle otsustamine ei ole ainult Keskkonnaministeeriumi pädevuses, energiasektori küsimuste põhiline lahendaja ja strateegia kujundaja on ikkagi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.”

Viimase kolme aasta üks suuremaid Keskkonnaministeeriumi heakskiidu saanud projekte (senine maksumus ligi 50 mln krooni) on seotud Väo elektri- ja soojuse koostootmisjaama suitsugaaside pesuriga. Euroopa Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus on seda projekti toetanud kokku 5 miljoni krooniga, kuid selle nii puiduhakkel kui ka turbal töötava jaama lõplikuks maksumuseks kujuneb umbes 900 miljonit krooni.

Mitmes kohalikus omavalitsuses paigaldatakse katlamajja biokütusel töötavaid katlaid, näiteks Lihula koostab plaani, kuidas hakata sooja tootma biomassist. Lisaks taastatakse Jõgevamaal Painkülas, Viljandimaal Navesti jõel ja Viljandi linnas hüdroelektrijaam, lisaturbiini saab Kamari hüdroelektrijaam.

“Hüdroelektrijaamades elektrit tootes peab aga jälgima, et see ei kahjustaks veekogu ökosüsteemi,” rõhutas Tammemäe. “Elektritootmisest saadav kasu peab alati üles kaaluma võimaliku keskkonnakahju.”

Praegu jääb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaal riigisiseses tarbimises 1,5% piiresse, Eesti on selle näitajaga Euroopa Liidus 8. kohal. “Aastaks 2015 prognoosib elektrimajanduse arengukava taastuvenergia osaks Eestis vähemalt 8%, kuid ekspertide arvates suureneb see 10%-ni,” ütles Tammemäe.

Asjatundjate hinnangul suureneb aastaks 2020 elektri- ja soojuse koostootmisjaamades toodetava elektri osa 20%-ni. “Kindlasti tuleb tulevikus enam rõhku panna energia koostootmisele, mis võimaldab kütust võimalikult efektiivselt ära kasutada, minimeerides samas keskkonnaheitmeid,” märkis Tammemäe.

Jätkuvalt kasutab Eesti taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate rakendamiseks Euroopa Liidu struktuurivahendeid - aastatel 2007-2013 on selleks kavandatud ligikaudu miljard krooni. Sellele summale lisandub abi riigi- ja omavalitsuste eelarvest ning oma panuse annavad ettevõtjad.

Samaaegselt uute energiaallikate rakendamisega pöörab Eesti tähelepanu energia säästmisele, näiteks on ette nähtud toetused elumajade renoveerimiseks ja ökomajade ehitamise propageerimiseks.

Lisainfo:
Agnes Jürgens,
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kt
626 2811



   06 Detsember 2006