www.vnl.ee Elukoha registreerimine on vajalik Pole kellelegi uudiseks Eesti elanike siirdumine välismaale elama, tööle või õppima. Kuigi meie rahvastikuregistriseadus kohustab hoolitsema isikuid enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, on inimestel siiski palju küsimusi. Nii tuntakse jätkuvalt huvi, kui palju on inimesi ühest või teisest piirkonnast võõrsile lahkunud, kus nad siis tegelikult eleavad jne. Ehk teisisõnu, kus on registreeritud nende elukoht, kuhu laekub nende tulumaks, millisesse omavalitsusse vajadusel abi saamiseks pöörduda või lähenevaid Riigikogu valimisi silmas pidades, kus ja kas nad valida saavad. Rahvastikuregistri seaduse kohaselt peavad Eestis elavad inimesed registreerima oma elukoha. See tähendab, et inimene peab määrama oma põhielukoha, kus ta suurema osa oma ajast elab. Selle juriidilise aadressi järgi saabuvad inimesele ametlikud teated, määratakse inimese valimisõigus. Sama aadressi järgi laekub kohalikku omavalitsusse ka inimese tulumaks. Just tulumaks seob inimest kohaliku omavalitsusega sel moel, et inimesel on õigus pöörduda selle omavalitsuse poole, kus on registreeritud tema elukoht, lasteaia koha, kooli, sotsiaalabi jms teenuste saamiseks, kuna inimene on oma tulumaksuga andnud oma panuse kohaliku elu edenemisse. Kaudselt on elanike arv aluseks paljudel muudelgi juhtudel, näiteks mitmete programmide kaudu rahaeraldamisel kas siis maakonnale või kohalikule omavalitsusele. Kus on või peaksid olema registreeritud inimesed, kes on asunud elama välismaale, näiteks Soome? Eesti ja Soome riik on astunud otsustava sammu korrastamaks oma rahvastiku andmebaase. Selleks sõlmisid nad 2005.a alguses vastava lepingu, mille alusel toimub kahe riigi vahel elukoha andmete vahetus. Rahvastikuregistri seaduse kohaselt muudetakse rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed isiku elama asumisel välisriiki, kui ta on saanud Soome alalise elukoha. Sel juhul on isik kohustatud 30 päeva jooksul oma sealse elukoha andmed edastama Eesti kohalikule omavalitsusele või välisesindusele. Juhul, kui isik ei ole välisriiki elama asumisel teavitanud registrit oma elukohaandmete muutumisest, võib Siseministeerium muuta isiku elukoha andmed Eesti rahvastikuregistris välisriigist saadud andmete alusel. Vastavalt saadud andmetele kanti hiljemalt 5.detsembriks 2006 Soome rahvastikuregistrist saadud aadressandmed Eesti rahvastikuregistris isiku elukoha põhiaadressiks. Nimetatud rahvastikutoimingud tehti seoses lähenevaid Riigikogu valimisi silmas pidades, et alaliselt välismaal elavad Eesti Vabariigi kodanikud saaksid samuti valijakaardi. Nii oli Lääne-Viru Maavalitsuse rahvastikuregistri andmeil k.a 5.detsembri seisuga kantud Soome põhiaadressiks 758 Lääne-Virumaa elaniku andmed. Kõige enam oli Soome elama asunuid Rakvere linnast – 216, Vinni vallast - 91 ja Tamsalu vallast - 70. Eestis oli Soome põhiaadressiks kantud samal ajal üle 8500 Eesti kodaniku aadress. Siinkohal teadmiseks, et juhul, kui inimene asub uuesti elama Eestisse, tuleb tal elukoha registreerimine taas ette võtta. Tal on kohustus teavitada sellest Soome rahvastikuregistrit ja registreerida oma elukoht Eestis, esitades selleks elukohateate sellele kohalikule omavalitsusele, kus on inimese uus elukoht Eestis. Et kasu elukoha registreerimisest saavad kõik, ka inimene ise, tasub registreerimise protseduur ette võtta. Lisa: KOV-de lõikes, palju Soome elama asunuid 5.12 seisuga: Haljala 28, Kadrina 53, Kunda 34, Laekvere 10, Rakke 20, Rakvere vald 18, Rakvere linn 216, Rägavere 13, Sõmeru 55, Tamsalu vald 70, Tapa vald 49, Vihula 40, Vinni 91, V-Nigula 12, Väike-Maarja 49.    06 Detsember 2006