www.vnl.ee

Elukoha registreerimine on vajalik

Pole kellelegi uudiseks Eesti elanike siirdumine välismaale elama, tööle
või õppima.

Kuigi meie rahvastikuregistriseadus kohustab hoolitsema isikuid enda,
oma alaealiste laste ja eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest
rahvastikuregistris, on inimestel siiski palju küsimusi. Nii tuntakse
jätkuvalt huvi, kui palju on inimesi ühest või teisest piirkonnast
võõrsile lahkunud, kus nad siis tegelikult eleavad jne. Ehk teisisõnu,
kus on registreeritud nende elukoht, kuhu laekub nende tulumaks,
millisesse omavalitsusse vajadusel abi saamiseks pöörduda või lähenevaid
Riigikogu valimisi silmas pidades, kus ja kas nad valida saavad.

Rahvastikuregistri seaduse kohaselt peavad Eestis elavad inimesed
registreerima oma elukoha. See tähendab, et inimene peab määrama oma
põhielukoha, kus ta suurema osa oma ajast elab. Selle juriidilise
aadressi järgi saabuvad inimesele ametlikud teated, määratakse inimese
valimisõigus. Sama aadressi järgi laekub kohalikku omavalitsusse ka
inimese tulumaks. Just tulumaks seob inimest kohaliku omavalitsusega sel
moel, et inimesel on õigus pöörduda selle omavalitsuse poole, kus on
registreeritud tema elukoht, lasteaia koha, kooli, sotsiaalabi jms
teenuste saamiseks, kuna inimene on oma tulumaksuga andnud oma panuse
kohaliku elu edenemisse.
Kaudselt on elanike arv aluseks paljudel muudelgi juhtudel, näiteks
mitmete programmide kaudu rahaeraldamisel kas siis maakonnale või
kohalikule omavalitsusele.

Kus on või peaksid olema registreeritud inimesed, kes on asunud elama
välismaale, näiteks Soome?

Eesti ja Soome riik on astunud otsustava sammu korrastamaks oma
rahvastiku andmebaase. Selleks sõlmisid nad 2005.a alguses vastava
lepingu, mille alusel toimub kahe riigi vahel elukoha andmete vahetus.

Rahvastikuregistri seaduse kohaselt muudetakse rahvastikuregistrisse
kantud elukohaandmed isiku elama asumisel välisriiki, kui ta on saanud
Soome alalise elukoha. Sel juhul on isik kohustatud 30 päeva jooksul oma
sealse elukoha andmed edastama Eesti kohalikule omavalitsusele või
välisesindusele.
Juhul, kui isik ei ole välisriiki elama asumisel teavitanud registrit
oma elukohaandmete muutumisest, võib Siseministeerium muuta isiku
elukoha andmed Eesti rahvastikuregistris välisriigist saadud andmete
alusel.

Vastavalt saadud andmetele kanti hiljemalt 5.detsembriks 2006 Soome
rahvastikuregistrist saadud aadressandmed Eesti rahvastikuregistris
isiku elukoha põhiaadressiks. Nimetatud rahvastikutoimingud tehti seoses
lähenevaid Riigikogu valimisi silmas pidades, et alaliselt välismaal
elavad Eesti Vabariigi kodanikud saaksid samuti valijakaardi.

Nii oli Lääne-Viru Maavalitsuse rahvastikuregistri andmeil k.a
5.detsembri seisuga kantud Soome põhiaadressiks 758 Lääne-Virumaa
elaniku andmed. Kõige enam oli Soome elama asunuid Rakvere linnast –
216, Vinni vallast - 91 ja Tamsalu vallast - 70.
Eestis oli Soome põhiaadressiks kantud samal ajal üle 8500 Eesti
kodaniku aadress.

Siinkohal teadmiseks, et juhul, kui inimene asub uuesti elama Eestisse,
tuleb tal elukoha registreerimine taas ette võtta. Tal on kohustus
teavitada sellest Soome rahvastikuregistrit ja registreerida oma elukoht
Eestis, esitades selleks elukohateate sellele kohalikule omavalitsusele,
kus on inimese uus elukoht Eestis.

Et kasu elukoha registreerimisest saavad kõik, ka inimene ise, tasub
registreerimise protseduur ette võtta.


Lisa: KOV-de lõikes, palju Soome elama asunuid 5.12 seisuga: Haljala 28,
Kadrina 53, Kunda 34, Laekvere 10, Rakke 20, Rakvere vald 18, Rakvere
linn 216, Rägavere 13, Sõmeru 55, Tamsalu vald 70, Tapa vald 49, Vihula
40, Vinni 91, V-Nigula 12, Väike-Maarja 49.



   06 Detsember 2006