www.vnl.ee

Rohkem kui pool Eesti pinnaveest on ohustatud

Täna, 22 märtsil selgus Euroopa veekonverentsil avaldatud EL riikide
veemajanduse ülevaatest, et 27 liikmesriigi hulgas jääb Eesti oma
veekogude ohustatuse poolest keskmiste hulka. Enim ohustatud veekogud on
merre suubuvad jõed Hollandis, Belgias Hispaanias ja Ühendkuningriigis.

*Siiski on Eestil oht, et me ei saavuta aastaks 2015 rohkem kui poolte
pinnaveekogude puhul head ning looduslikku seisundit,” ütles
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. *Ligi viiendiku
praeguseks hinnatud pinnaveest moodustavad veekogud, mille seisund on
niivõrd mõjutatud, et selle korrastamine võib olla kas tehniliselt või
liialt suurte kulude tõttu lihtsalt võimatu.”

Pinnavee seisundi peamiseks halvendajaks on nii reoveepuhastitest kui
ka maakasutusega seotud tegevustest pärinev reostus. *Ainult 37% Eesti
pinnaveest moodustavad sellised veekogud, mille puhul võib kindlalt
väita, et nende seisund ei ole ohustatud. Ülejäänud vajavad kas
täiendavaid seisundi uuringuid, meetmeid reostuse piiramiseks või
lihtsalt rohkem aega loodusliku seisundi saavutamiseks,” selgitas
Liiv.

Kuigi Euroopa veekonverentsil avaldatud ülevaates sisalduvad andmed
vajavad Liivi sõnul veel täpsustamist, on siiski teada, milliste
veekogude seisund on ohustatud ning kus asuvad reostusallikad. *Täna on
küsimus selles, kes ja millal peab maksma kinni miljarditesse
kroonidesse küündivad investeeringud veekogude reostamise ja seisundi
mõjutamise lõpetamiseks, kusjuures aega on meil selleks ainult
aastani 2015,” ütles Liiv.

Keskkonnaministeerium on veekogude seisundi parandamiseks alustanud
veemajanduskavade koostamise ettevalmistamist. Eestis on kokku kolm
veemajanduspiirkonda - Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond - ning
kaheksa alampiirkonda ehk alamvesikonda. Kõik EL liikmesriigid peavad
hiljemalt 2009. aasta lõpuks koostama riigis olevate vesikondade kohta
veemajanduskavad, et nende alusel hiljemalt 2015. aastaks saavutada nii
pinna- kui ka põhjavee hea ehk looduslik ning inimtegevusest rikkumatu
seisund.

Pinnavee seisundi parandamisele saavad aga kaasa aidata ka kõik Eesti
elanikud. *Igaüks meist peaks rohkem tähelepanu pöörama oma tegevuse
tagajärgedele, kasvõi vähendades asjatut veekasutamist või eelistades
keskkonnasõbrlikke pesemisvahendeid,” selgitas Liiv.

Lisainfo:
Harry Liiv,
Keskkonnaministeeriumi asekantsler
6262850, 5011828

Rene Reisner,
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist
6262855, 5185142

Agnes Jürgens,
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kt
626 2811, 514 8267

Vaata ka:
http://ec.europa.eu/environment/water/wa ter-framework/facts_figures/index_en.htm

Otseülekanne Internetis Euroopa veekonverentsist:
http://ec.europa.eu/environment/water/wa ter-framework/2007conference/index_en.htm


   22 Märts 2007