www.vnl.ee

Sisemajanduslike tegurite osakaal inflatsioonis on kasvamas

KOMMENTAAR 9.
aprill 2007

Sisemajanduslike tegurite osakaal inflatsioonis on kasvamas
Martin Lindpere, Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majandusprognoosi
allosakonna juhataja

Statistikaameti andmetel tõusid märtsis hinnad ühe protsendi võrra ning
võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli inflatsioon 5,7 protsenti, mis on
rohkem kui viimastel aastatel keskmiselt. Veebruaris olime tunnistajaks
üllatavalt väikesele hinnatõusule (kuu lõikes 0,1 protsenti), samas
kujunesid märtsi näitajad oodatust kõrgemaks. Kahe viimase kuu kokkuvõttes
on inflatsioon püsinud tasemel, mis on kooskõlas sisenõudlusel rajaneva
kiire majanduskasvu, meie hinnataseme ühtlustumisega muu Euroopaga ning
väliste hinnasurvetega.

Märtsis domineerisid inflatsioonis ka toiduained, kallinedes enam kui
protsendi võrra, milles on paista tootjate ja kaubanduse suuremaid
juurdehindlusi. Kallinemist jätkasid ka tervishoiuteenused, mis endiselt
tuleneb suuresti meditsiiniseadmete käibemaksuerindi kaotamisest. Märtsikuu
inflatsiooni tõstis ka mootorikütus, kuigi aasta võrdluses on selle mõju
inflatsioonile muutunud pea olematuks.

Inflatsioon on selle aasta alguses jätkanud kursil, mis on iseloomulik
kiirele majanduskasvule. Tõenäoliselt on majanduskasvu haripunkti mõju
inflatsioonile viimasel ajal kasvanud, kuna ressursside hõivatus majanduses
on kõrgem. Hinnad on tõusnud eelkõige sektorites, mida sisenõudlusele
tuginev majanduskasv enam kujundab. Nii on keskmisest enam kallinenud
eluasemega seotud kulud (14,3 protsenti), söömine väljaspool kodu (7,4) ning
vaba aja teenused (8,1).

Käesoleva aasta alguses jätkusid eelmise aasta tööjõuturu suundumused, mis
tähendab endiselt madalat tööpuudust ning suure tõenäosusega ka palgakasvu
jätkuvat kiirenemist. Kui palkade tõusu taga on ettevõtete suurem
kasumlikkus, mistõttu makstakse töötajatele ka kõrgemaid lisatasusid, siis
on see inflatsiooni jaoks ohutu. Kui aga palgakasvu kiirenemise taga on
ennekõike tööjõu nappus, siis on kulusurved majanduses võrreldes eelmise
aastaga samuti suurenemas.

Järgnevatel kuudel võib oodata aastase inflatsiooni mõningast aeglustumist,
kuna eelmise aasta kevadel toimunud kiire autokütuse kallinemise mõju
taandub. Ometi ei ole see veel märgiks aeglustumistrendi algusest, sest
kaugkütte kõrgema käibemaksumäära rakendumine asub suvel inflatsiooni taas
kiirendama. Kuigi inflatsioonisurved püsivad majanduskasvust johtuvalt
kõrgena terve käesoleva aasta, on pikemas perspektiivis oodata hinnasurvete
vaibumist.

Lisateave:
Janno Toots
Avalike suhete büroo juhataja
Eesti Pank
Tel: 668 0745, 515 4037
E-post: janno.toots@epbe.ee
www.eestipank.info


   09 Aprill 2007