www.vnl.ee Ivari Padari ja Andres Lipstoki kommentaarid IMFi Eesti-missiooni järeldustele Rahandusministri ja Eesti Panga presidendi kommentaarid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti-missiooni kokkuvõttele Ivari Padar, Eesti Vabariigi rahandusminister Esmalt tahan tänada IMFi delegatsiooni sisukate diskussioonide ja huvitavate analüüside eest. Rahandusministeerium on teadlik IMFi poolt välja toodud riskidest nagu majanduse võimalik ülekuumenemine ja euro kasutuselevõtmise edasilükkumine. Arvestame oma otsustes tulevaste demograafiliste muutuste mõjuga Eesti majandusele ja eelarvele. Jälgime olukorda tihedas koostöös Eesti Panga ja teiste finantsinstitutsioonidega. Vajadusel kasutame täiendavaid meetmeid selleks, et tagada majanduse tasakaalustatud areng. Analüütikud, sealhulgas Euroopa Komisjon, leiavad siiski oma värsketes prognoosides, et kõige tõenäolisem on Eesti majanduskasvu sujuv aeglustumine jätkusuutlikule tasemele. Majanduskasvu aeglustumise esimesed märgid on juba näha: laenukasv aeglustub ning kinnisvara hinnatõus on pidurdunud. Eesti jätkab konservatiivset eelarvepoliitikat, mis tänavu on veel rangem kui eelnevatel aastatel. Erinevalt varasemate aastate eesmärkidest hoida valitsussektori eelarve tasakaalus, on 2007. aasta eelarve planeeritud ülejäägiga. Eelmisel nädalal otsustas valitsus, et 2008. aasta eelarve planeeritakse ülejäägiga 1,5 protsenti SKP-st. Valmiv riigieelarve strateegia sätestab eelarvete koostamise ülejäägiga ka edaspidi. Meie eesmärgiks on säästmine selle aja tarbeks, kui majanduskasv ei ole enam nii kiire. Samuti anname sellega turuosalistele signaali, et praeguses majandussituatsioonis on arukas säästa. 2007. aasta eelarve koostamisel planeerisime ligi ühe protsendi suurust ülejääki sisemajanduse koguproduktist. Viimase prognoosi alusel ulatub see tänu tulude oodatust paremale laekumisele ligi kahe protsendini SKPst. Tulumaksu alandamise mõju riigieelarvele tasakaalustavad muudatused kaudsetes maksudes. Tegeleme jõuliselt ka kulude kontrollimisega: ministeeriumitele on saadetud karmid kokkuhoiukavad, vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitikat jne. Vastavalt koalitsioonilepingule kasvavad avaliku sektori töötajate palgad ainult kooskõlas tootlikkuse tõusuga erasektoris. Üleminek eurole on endiselt valitsuse oluliseks eesmärgiks. Aktsiisitõusud koondatakse tulevasse aastasse ehk aega, kus inflatsioonikriteeriumi täitmine on vähetõenäoline, et hilisemad hinnatõusud ei saaks euro tulekule takistuseks. Andres Lipstok, Eesti Panga president Soovin avaldada missioonile tänu sisukate kohtumiste eest. Nagu tavaks, süvenesid nad äärmise põhjalikkusega Eesti majanduse ees seisvate põhiküsimuste analüüsile. IMFi hinnang Eesti majanduse seisukorrale on kooskõlas Eesti Panga prognoosiga majanduse edasisest arengust. Ka IMF toob välja, et senised majandus- ja finantspoliitilised sammud on astutud õiges suunas – mainin riigieelarve ülejääki ning panganduse regulatsioonide karmistamist Eesti Panga poolt. Need sammud on aidanud kaasa usaldusväärsuse säilimisele Eesti majanduse ja majanduspoliitika suhtes. Kuid IMFi poolt välja toodud riskid vajavad tähelepanu. Finantssektor on tugev ning pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on praegusele majanduskonjunktuurile vastavad. Peame tänast finantsturu struktuuri arvestades äärmiselt oluliseks piiriülest koostööd ning selles valguses on meie jaoks väga kasulik, et pool aastat tagasi sai sõlmitud kaks finantssektori kriisihaldust puudutavat koostöökokkulepet. Oleme IMFiga ühel nõul, et laenuvõtjate riskianalüüs peab olema kõrgel tasemel. Pangad peavad vaatama, kellele nad laenu annavad ning laenuvõtjad jälgima, et laenud oleksid jõukohased. Kiire majanduskasvuga kaasnevaid riske arvestades on oluline teada kuidas mõjub pankadele poole aeglasem majanduskasv, kaks korda suurem tööpuudus, madalamad kinnisvarahinnad ning tunduvalt kõrgem intressimarginaal. Riigi rahanduse hea olukord on Eesti majanduse usaldusväärsuse alus. Rahandusministri kinnitus, et valitsuse eesmärk on hoida riigieelarve ülejäägis, on julgustav. Eesti Panga hinnangul peaks 2007. aasta eelarveülejääk oleks tugeva majanduskasvu jätkumisel sama suur kui eelmisel aastal. Toetame, et eelarve peab püsima tuntavas ülejäägis, selleks, et lühemas perspektiivis oleks tagatud majanduse pehme maandumine ning pikemas perspektiivis riigieelarve tulevaste kulutuste katmine. Konservatiivse eelarvepoliitika jätkumine mõjub tasakaalustavalt ka Eesti majandusele laiemalt. Euroalaga liitumine on Eesti jaoks jätkuvalt põhieesmärk, mistõttu tugev eelarvepoliitika, liberaalne majanduspoliitika ja paindlikud turud on majanduspoliitiliste otsuste nurgakivideks. Lisateave: Janno Toots Avalike suhete büroo juhataja Eesti Pank Tel: 668 0745, 515 4037 E-post: janno.toots@epbe.ee <http://www.eestipank.info/> www.eestipank.info    14 Mai 2007